President Kaljulaid: me peame lõpuks lähisuhtevägivallast kõva häälega rääkima hakkama (22)

"30 korda päevas tehakse kellelegi haiget. See on kole number. Veel koledam on teadmine, et paljud vägivallajuhtumid politseini ei jõuagi," kirjutab Kaljulaid. "Vägivald ei ole kunagi vaid pere siseasi ja sellest möödavaatamine ei tee meid ühiskonnana vähem vastutavaks. Me peame hakkama neist asjust rääkima ja ikka väga kõva häälega."

Statistika räägib sellest, et inimesed on julgemaks muutunud

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) usub, et suurem registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegude hulk kõneleb eelkõige inimeste teadlikkuse tõusust ja ametkondade tõhusamast koostööst.

Näiteks sel nädalal külastavad kesklinna politseijaoskonna ametnikud koos partneritega omavalitsusest riskiperesid, kellele annavad üle rahvusvahelise naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva puhuks valminud valge kaardi. Kaardi teisel küljel on olulisemad kontaktid - kohaliku omavalitsuse, politsei, ohvriabi ning tugi- ja perekeskuste telefoninumbrid, kuhu abi saamiseks pöörduda.

PPA peadirektori asetäitja Krista Aas selgitab, et lähisuhtevägivalla juhtumite arvu kasv ei tähenda, et meil oleks lähisuhtevägivalda rohkem, vaid viitab inimeste teadlikkuse tõusule ja ametkondade järjest terviklikumale juhtumite lahendamisele. „Oleme ühiskonnas hakanud koduseinte vahel toimuvast vägivallast palju rohkem ja julgemalt rääkima. Kusjuures aina sagedamini märkavad ja annavad meile teada naabrid, töökaaslased ja tuttavad,“ rääkis Aas.

Kodust ei viida ära mitte ohver vaid vägivallatseja

Politsei teeb iga päev koos partneritega tööd selle nimel, et lähisuhtevägivalla juhtumid laheneksid võimalikult kiiresti ja kannatanu huve silmas pidades. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses viidi Pärnus läbi pilootprojekt, mille raames pidi kodust lahkuma vägivallatseja.

„Hästi oluline on, et kannatanu saaks kohest abi ja tunneks, et temaga tegeletakse. Teisalt on oluline, et ka vägivallatseja saaks võimalikult kiiresti signaali oma teo keelatusest. Pilootprojektis peeti vägivallatseja kinni, paigutati kainenema või ta lahkus oma sõprade või tuttavate juurde. Tõhustasime koos partneritega kannatanule pakutavat kaitset ja võtsime eesmärgiks, et tegutsemine oleks kiirem. Välistamaks vägivalla kordumist lepiti kokku, et kannatanu annab sellest koheselt teada. Hetkel on projekt laienemas üle Eesti,“ rääkis Aas.

„Politsei on esmareageerija ja meil on võtmeroll kiiresti info liigutamisel, et perega saaks abi pakkuvad ametkonnad hakata tegelema süsteemselt. Väga suur roll on siin riiklikul ohvriabil ja kohalikul omavalitsusel. Korrakaitsjad võivad ju vägivallatseja ajutiselt ära viia, kuid sageli ei piisa sellest sekkumisest, et vägivald lõppeks,“ sõnas Aas.

Lähisuhtevägivalla vähendamine on võimalik vaid asutuste hästi koordineeritud koostöös. Aga see eeldab ka meie kõigi panust – märkamist, sekkumist ja vägivallast teada andmist,“ lisas Aas.

Sel aastal on politsei registreerinud ka pea 100 ahistava jälitamise kuritegu, millest ligi veerand on toimunud lähisuhetes inimeste vahel ja enamik ahistajatest on olnud mehed. Kannatanuid jälitatakse nii otseselt nende eraellu sekkudes kui ka sotsiaalmeedia või elektrooniliste kanalite vahendusel.