Füüsilist karistust kiidavad vahel ka need, kes said lapsena kerepeale. Foto: Vida Press
Lapsed
23. november 2018, 15:23

LUGEJA: „Olen saanud niimoodi nahapeale, et tagumikul olid verised vorbid. Ma küll ei ütle, et see oli vale.“ (66)

Kuidas kasvatada last nii, et ta ei läheks hukka? Kuulaks sõna, oleks viisakas vanemate inimestega, austaks õpetajaid, ei ropendaks. Pole uudis, et nii mõneski Eesti peres peetakse ikka veel eriti tõhusaks mõjutusviisiks head keretäit. Või vähemalt vitsaandmist. 

Õhtulehe lugejad pakuvad lastekasvatuseks erinevaid variante. Palju on õppida näiteks sellest, kuidas kasvatatakse koera. On peksu pooldajaid, aga siiski ka neid, kes peavad laste füüsilist karistamist jubedaks ja märgiks vanemate saamatusest. Kui vanem laseb oma käed käiku, on vaja koolitusele minna!

Naine võrdleb laste ja koerte kasvatamist. 

Ma olen alati mõelnud, et lapsed ja koerad on väga sarnased. Just järjekindluse ja maiusega, aga vahel ka väikese "mõjutusega" (koera puhul kerge rihmatõmme; lastel puhul veidi kõvem hääl , et anda märku oma rahulolematusest) saab neid kasvatada. Mõnikord tuleb neil ( mõlemil) lasta ise välja nuputada, milline käitumine on õige. Ja siis premeerida!

Muinasaeg toob õpetliku kasvatusviisi näite minevikust. 

Kord ammu,möödunud sajandil pani koer tibusi nahka.Sai seepeale paelaga sellise koslepi ja mõneks ajaks kuuditürmi. Ja kanakari kasvas.Ja ka koer oli rõõmus:)

Nojah imestab, et inimest rõõmustab selline vägivald.

"Vahva", kui loomavastane vägivald nii sooja mälestusena on vormistunud. Isegi pole häbi sellest avalikult rääkida. Vau.

Soliidses eas Sirje ei meenuta halva sõnaga, et lapsena oli tema tagumik vahel peksust nii valus, et ei saanud istuda. 

Olen saanud isalt niimoodi nahapeale, et tagumikul olid verised vorbid ja vahel ei saanud istuda. Olen 70a vana ja ma küll ei ütle, et see oli vale. Selliseid lapsi, nagu täna, mina küll ei mäleta. Sellepärast meil polegi enam õpetajaid.

Sirjele aga meenutab, et kehaline karistamine oli jube ja hävitas tema suhted vanematega.

Mina sain ka vanematelt karistada, nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Päris jube oli. Tänaseks ma enam oma vanematega ei suhtle. Kui on eesmärk oma suhe lapsega hävitada, on füüsiline vägivald selleks üks lihtsamaid mooduseid.

Mõtlik toob minevikust näiteks loo, kuidas rihm tegi kiusajast korraliku poisi.

Mäletan 1986. aastal peksis füüsikaõpetaja klassi ees rihmaga kohalikku "halba" liidrit. Kes kõiki kiusas. Terve klass naeris. See kutt ei saanud kunagi enam klassi "halvaks" liidriks. Pikapeale sai temast päris korralik poiss ja see punt lagunes päris laiali.

W4 tuletab meelde, et ka siis, kui kehalist karistamist peeti normaalseks, olid erikoolid halvasti käituvaid lapsi täis.

Huvitav, mina mäletan aegu, kui lapsi peksti ja ka sel ajal lõhuti laternaid ja prügikaste. Käituti halvasti vanemate inimestega ja erikoolid olid lapsi puupüsti täis. Mine võta kinni - et miks see lapse löömata jätmine nüüd kehvemini mõjub.

Jah arvab, et need, kes ei oska lapsi kasvatada, lähevad neile kätega kallale.

Need, kes ei oska lastega suhelda, neid õpetada ja neile piire seada, lähevad kätega kallale ja peavad ennast veel suurteks 'kasvatajateks'.

 Ohsa arvab, et vanemad peaks minema hoopis koolitusele.

Kui lapsevanem ei oska füüsilise karistuseta kasvatada, siis peaks see lapsevanem koolitusele minema, sest tal on ilmselgelt vajalikud elementaarsed sotsiaalsed toimetulekuoskused puudu. Ega laps selles süüdi ole, et vanem koba on. Selle eest vastutab ikka vanem, mis sellest lapsest peksta?

Autist on sellega nõus.

Tänan selle kommentaari eest. Lõpuks ka midagi tõest ja ausat.

Palun kirjutab, et on suutnud kolm poissi peksuta üles kasvatada.

Kes peksab oma lapsi, see vanem peab vaatama kõigepealt enda peale. Pigem on tegemist armastuse puudumisega ja lapsega koos veedetud aeg on 10 minutit päevas. Minul on kolm poissi ja ma ei ole kunagi nende vastu kätt tõstnud. Küll aga olen kulutanud väga suure oma vabast ajast nendega tegelemiseks. Lapsi peksavad halvad vanemad.

Lugeja, kes kirjutas oma arvamuse ilma nimeta, ei saa seda ju ometi tõsiselt mõelda? Tema pooldab vitsapäeva kord nädalas.

Olen korduvalt siin öelnud: Lastele peab korraldama korra nädalas "vitsapäeva"! Profülaktika mõttes. Mina ei ole kunagi oma pead vaevanud selle üle:"mida konkreetselt laps korda saatis (või ei saatnud)" Korra nädalas saavad kerepeale! Ja ise mõelgu,mille eest. Niikuinii midagi korraldasid salaja ja selle eest ka iganädalane keretäis! Fair play!

Aga Eino on sellega vägagi nõus ja kirjutab lühidalt:

10 punkti.