KOOLITÜDRUKU MÄLESTUSEKS: Berliinis Hausotteri põhikooli juures põlevad küünlad ning sinna on toodud lilli ja mänguasju, et mälestada nädal tagasi surnud viienda klassi õpilast.Foto: EPA/Scanpix
Maailm
6. veebruar 2019, 08:05

Koolitüdruku surm Berliinis algatas arutelu koolikiusamise teemal (54)

Saksamaal tekitab elavat kõneainet 11aastase koolitüdruku surm. Vanemate sõnul olid koolikaaslased nende tütart pidevalt nii verbaalselt kui ka kehaliselt rünnanud ning ta ei pidanud sellisele survele lihtsalt vastu. Meedias alanud arutelu käigus on selgunud, et koolikiusamine on Saksamaa koolides seni arvatust hoopis tõsisem probleem.

Reinickendorfi linnaosas Hausotteri põhikooli viiendas klassis õppinud 11aastase tüdruku surmast rääkisid Berliini ajalehe Der Tagesspiegel ajakirjanikele tema kaasõpilaste vanemad ning palusid juhtumi avalikustada. Väidetavalt olid koolikaaslased viiendas klassis õppinud tüdrukut pidevalt nii verbaalselt kui ka kehaliselt rünnanud ning ta ei pidanud sellisele survele lihtsalt vastu. Läinud teisipäeval pärast kooli vigastas tüdruk kodus oma toas ennast sedavõrd raskelt, et suri hiljem haiglas.

Der Tagesspiegeli järel on koolitüdruku surm jõudnud Saksamaal kõigisse arvestatavatesse ajalehtedesse ning arvamust avaldavad nii koolijuhid, psühholoogid kui ka poliitikud. Ajalehed rõhutavad seejuures, et üldjuhul nad enesetappe ei kajasta, kuid antud juhtum väärib erilist tähelepanu.

Ka Berliini linnapea Michael Müller nõudis koolilapse surma kõigi asjaolude põhjalikku väljaselgitamist. Ta rõhutas, et on tüdruku surmast šokeeritud.

Politsei jätkab uurimist

Berliini politsei ei ole tüdruku surma põhjust veel avalikustanud ning seetõttu ei saa ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitungi arvates veel ka kindlalt väita, et selle taga on just koolikiusamine, kuid see on olnud Hausotteri põhikoolis tõsiseks probleemiks. Kokku õpib selles koolis 500 õpilast. Üks isa, kelle poeg käib samas koolis, rääkis ajakirjanikele, et koolikiusamised algasid möödunud aastal. Paraku pööras kooli juhtkond toimuvale vähe tähelepanu ning üritas koolikiusamist näidata tegelikkust väiksemana. „Probleemid on tegelikult samasugused nagu teistes koolides, kuid siin ei võetud midagi ette nende lahendamiseks,“ väitis ta.

Laupäeva õhtul kogunes Hausotteri põhikooli juurde umbes 150 inimest, peamiselt lapsevanemad, kes nutsid ja süütasid siit ilmast lahkunud tüdruku mälestuseks küünlad.

KOOLITÜDRUKU MÄLESTUSEKS: Berliinis Hausotteri põhikooli juures põlevad küünlad ning sinna on toodud lilli ja mänguasju, et mälestada nädal tagasi surnud viienda klassi õpilast. Foto: EPA/Scanpix

Küünlad põlevad kooli juures ka täna. Samuti on sinna toodud lilli ja mänguasju.

Vanemad nõuavad koolilt tegusid

Koolidirektor Daniela Walter (46) tunnistas, et tüdrukul olid eelmisel aastal konfliktid kaasõpilastega. Samas väitis ta, et peksmiseni asi ei läinud. Direktor lisas, et 500 õpilasega koolis on konfliktid normaalsus. Direktori sõnul räägiti tookorda ka lastevanematega ning konfliktide taga olnud tüdrukud ei õpi enam selles klassis. Seetõttu olevat viimasel ajal koolis valitsenud rahu.

Koolilaste vanemad direktoriga ei nõustunud. Nende eestkõneleja Daniel Richter rääkis ajalehele Die Welt, et alustatud on allkirjade kogumist petitsioonile, mis nõuab koolikiusamise asjus erikoolitust nii õpetajatele kui õpilastele. Täpsemalt tuleb kõigile selgitada, mis asi see koolikiusamine on ja kuidas selle vastu võidelda.

Sel nädalal on Berliini õpilased koolivaheajal, kuid esmaspäeval taas kooli tulles saavad nad leina jagada koolipsühholoogidega. Koolidirektor lubas, et koolis seatakse sisse ka spetsiaalne leinaruum.

Koolitaja: koolikiusamine on väga tõsine probleem

Ajaleht Bild rääkis Carsten Stahliga, kes viimased viis aastat on jaganud koolikiusamise vastu suunatud koolitust. Ta kinnitas, et koolikiusamine on Saksamaa koolides väga tõsine probleem, mida koolide juhtkonnad üritavad kooli hea nime säilitamiseks näidata tegelikust väiksemana.

Stahl ütles, et ta on koolitanud Berliinis 41 000 last ja noorukit ning nendest koguni 90 protsenti on oma sõnul olnud koolikiusamise ohvrid. Stahli sõnul on ta koolitustel palunud käe tõsta nendel õpilastel, kes neist on mõelnud enesetapule? Vastus on hirmutav - käe tõstab tavaliselt 15 kuni 25 protsenti kuulajatest. „Olen käinud juba kuuel matusel, kus koolikiusamine oli enesetapu ajendiks,“ lisab ta.

Stahl soovitab vanematel oma lastega sagedamini rääkida ning neid hoolikamalt jälgida. Kui ikka ilmnevad söömis- või unehäired, siis võib nende taga olla just koolikiusamine ning ühendust tuleb võtta kooliga.

Stahl rõhutab, et koolikiusamine ei tohi mingil juhul jääda tabuteemaks ning ta ootab poliitikutelt tegusid. Berliini linnavolikogu kristlike demokraatide fraktsioon tegigi ettepaneku kuulata koolitüdruku surma asjus ära hariduskomisjoni aruanne, mille põhjal tuleks teha õiged järeldused.

Berliini ajaleht B.Z. toob ära hirmutava statistika, mille järgi Saksamaal peab üks igast 25 koolilapsest taluma nädalas korduvalt koolikiusamist. Kokku teeb see umbes 500 000 ohvrit.

Ajalehest B.Z. saab lugeda ka aastast 2015 pärinevat PISA statistikat valitud OECD riikide kohta. Täpsemalt puudutab see 15aastaseid õpilasi, kes regulaarselt peavad oma koolis taluma koolikiusamist. Kui Hollandis kannatab koolikiusamise all 9,3% 15aastastest õpilastest, siis Portugalis on sama näitaja 11,8%, Saksamaal 15,7%, Soomes 16,9%, Eestis 20,2%, Suurbritannias 23,9% ja Lätis koguni 30,6%.