Terviseuudised

Puugid hakkavad liikuma, kui nädala keskmine päevane temperatuur on seitse või kaheksa kraadi, kuid mõned liiguvad ka varem.

KAS TALVEL VÕIB SAADA PUUGI? TEADLANE: tõenäosus on sama suur nagu loto peavõit (4)

Sirje Maasikamäe, 5. veebruar 2019, 00:01
TALVEL PEIDUS. Puuk veedab talve kuskil, kus on turvaline – kust teda ei leita ega sööda ära.Foto: SL Õhtuleht
Hiljuti kirjutas Soome meedia kummalisest juhtumist – ema leidis lapse kaelalt puugi! Väljas paukus 20kraadine pakane ja maa oli kaetud paksu lumega. Tervise arengu instituudi teadur Reet Rumvolt tõdeb, et leid on harukordne: Võimalus saada meie kliimas talvel puuk on üliväike, tõenäosus on umbes sama suur kui loto peavõit.

Soomes Varsinais-Suomi maakonnas elav naine silitas kolmeaastase tütre pead ja märkas kaelal midagi imelikku. Ema nägi musta täppi, aga kui ta üritas seda kätte saada, siis ta märkas, et see ju elab! Naine imestas, kas see võib tõesti olla puuk. Talvel? Kuna ta polnud enne puuki eemaldanud, läks ta haigla erakorralise meditsiini osakonda. Ka meditsiiniõde ei tahtnud algul lugu uskuda, aga siis vaatas lapse kaela ja nägi – ongi puuk. 

Samal teemal

Leiu teeb eriliseks seik, et Soomes paukus 20kraadine pakane ja maas oli paks lumi. „See on küll huvitav juhtum,“ tõdes Iltalehtis Helsingi ülikooli professor Olli Vapalahti, kelle hinnangul on puugi leidmine praegusel aastaajal väga erandlik. Aga ta kinnitas pildi järgi, et see on puuk mis puuk.

Kust võis puuk tuppa sattuda? Pere elab kortermajas ja pakase tõttu püsisid nad toas. Ema arvab, et pahalase võis tuppa tuua koer, 18nädalane kutsikas. Professor Vapalahti peab samuti võimalikuks, et puuk võis tuppa sattuda kutsikaga, kui loom oli liikunud kuskil, kus oli peidus puuk. 

Professor selgitab, et sellise pakasega ei ole puugid liikvel, külmad talved on neile üks raskemaid aegu. Puugid vajavad eluks teatud niiskust ja temperatuuri ning neil peab olema mingi peidupaik, mis kaitseb nii liigse kuiva kui ka pakase eest. Puuk võib Vapalahti hinnangul sellise külmaga ellu jääda ehk kuskil puukuuris või maamajas, aga mitte korrusmajas, mis on talle liiga kuiv.

Reet Rumvolt on professor Vapalahti arvamusega igati nõus. „Puuk võis olla talveks kas peitunud või juhuslikult sattunud mingisse plusskraadide ja piisava niiskusega paika, näiteks trepikotta või kuuri, kust ta jõudis tuppa ilmselt kutsika vahendusel, ärkas ja asus toitu otsima.“

Kas puugi võib saada lillebuketiga?

Rahvasuus liiguvad jutud, et puuk võib talvel tuppa sattuda ka lillebuketiga või metsamaterjalist valmistatud kodukaunistusega. „Kauplustes müüdavate lillebukettidega küll puuk kuidagi tuppa sattuda ei tohiks,“ arvab Rumvolt. „Seevastu looduslike materjalide – sambla, puukoore jms tuppa toomisega võib teoreetiliselt küll sooja ruumi sattuda ka putukaid, ämblikulaadseid ja teisi elusolendeid, kaasa arvatud puuke, kes on seal talvitumiseks leidnud endale turvalise paiga.“ Teadlase sõnul selliseid juhtumeid meil teadaolevalt registreeritud ei ole.

Mida teeb puuk talvel?

Kõva pakase ja paksu lumega puugid ei liigu. Rumvolti sõnul on puugid talvel omamoodi taliuinakus ehk nn diapausis – nad on kohastunud veetma lüheneva päeva ja madalate temperatuuridega aega minimaalse elutegevuse ja ainevahetusega.

Samas tõdeb teadlane, et sellest perioodist puukide elus ei ole veel kõik täpselt teada, kuid on andmeid, et puukide diapaus võib olla erinev – see sõltub laiuskraadist, puugi arengustaadiumist ja geneetikast. Millal on siis taas puuke oodata? „Üldiselt hakkavad puugid liikuma, kui nädala keskmine temperatuur päeval on seitse kuni kaheksa kraadi, kuid mõned liiguvad ka varem, sest individuaalne varieeruvus on suur,“ selgitab Rumvolt.

Puuk kohaneb hästi kliimamuutustega!

Kliima soojenemisel on talve keskmise temperatuuri tõusu eriti märgata merelähedastel aladel. Meil enamlevinud puugiliik Ixodes ricinus ehk võsapuuk kohastub uute ja muutlike kliimaoludega väga kiiresti, juba ühe põlvkonna jooksul. See annab varem aktiivseks muutuvatele puukidele olulise konkurentsieelise: suurema arvu järglaste abil saavad nad edukalt oma leviala laiendada. On leitud, et mõningad haigustekitajad aitavad puukidel muutlikke ja ekstreemseid kliimatingimusi paremini üle elada. See seletab osaliselt seika, miks meie väikesaartel ja rannikualadel on palju puuke ja puugihaigusi ning miks puugid on eriti aktiivsed just varakevadel.

Allikas: Reet Rumvolt