ONKOLOOG KRISTIINA OJAMAA: „Vähiravifond on äärmiselt vajalik. Patsient ei saa oodata.“ (16)

„Eesti on väike riik ja meil jõuavad paljud uued ravimid ja meetodid kasutusse hiljem kui suurtes ja rikastes riikides,” selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog Kristiina Ojamaa, kes on vähiravifondi nõukogu liige. „Jah, vahel ei saa ka arstid aru, miks väga näidustatud, tõenduspõhistes ja põhjalikult teaduslikult tõestatud olukordades ei võiks jõuda ravi Eesti inimesteni kiiremini,” möönab ka Ojamaa „ Paraku on haigekassal oma seadused ja reeglid, mille järgi nad käituvad ja kindlasti on need põhjendatud. Aga patsient ei saa oodata.”

Ojamaa sõnul võib arstidel olla tunduvalt varem teavet, mis võiks inimest aidata. Ja neil on eetiline kohustus patsiente võimalusetest teavitada – ka siis, kui meie haigekassa sellise ravi kulu ei kata.

„Vähiravifondil on kindel koht ka olukorras, kui tegemist on väga haruldaste kasvajatega,” räägib Ojamaa. „Osasid kasvajaid esineb nii harva, näiteks üks või kaks üle aasta. Sellistel juhtudel ei pruugi haigekassa katet olla. Selle augu täidab praegu vähiravifond. Vähiravifond on inimestele äärmiselt vajalik!”

Vähiravifondist ei tule ainult rõõmsaid uudised, vahel saab inimene ainult paar kuud elupäevi juurde. Ojamaa arvates ei saa öelda, et inimest polnud mõtet toetada. „See tekitab alati küsimusi, keda ja kuidas ravida. Kuhu me selle piiri tõmbame? Uute ravimite korral me teame, kui paljusid inimesi või kui palju see ravim võiks aidata. Näiteks osade ravimite puhul on teada, et need võivad aidata umbes kümmet protsenti teatud diagnoosiga inimesi ehk anda juurde elupäevi, parandada enesetunnet ja elukvaliteeti. Aga me ei oska tänapäeval veel öelda, kas just see inimene, kes ravimit küsib, on selle 10 protsendi sees. Aga see on tema võimalus.”

Imesid juhtub

Kas ka arstid näevad, et vähihaigetega juhtub imesid ja nad saavad terveks? „Tänapäeva uute ravimitega näeme järjest enam n-ö imesid, kus inimesed saavad haigusevabaks,” tõdeb Ojamaa. „Esimesed suuremad sellised imed hakkasid juhtuma umbes kümme aastat tagasi uute neeruvähiravimitega, kus suurte metastaasidega kaugelearenenud neeruvähihaiged said haigusevabaks. Me saime ravi ära jätta ja nad elavad ravimiteta.”

Ojamaa sõnul on järjest enam ravimeid, mille abil on inimesed pikalt haigusevabad. Ta kasutab just sõna „haigusevaba”. „Laias laastus on nad terved, aga vähi puhul me alati kardame öelda, et terved.”

„Kindlasti on lootust ja peaks proovima kõike,” ütleb onkoloog ka kaugelearenenud vähiga patsientide kohta.

"Kingitud elu" purustab rekordeid

Viie aastaga on fond kasvanud  Eestis suurimaks heategevusfondiks, mis on  toetanud tegevusaja jooksul ligi 550 inimese ravi ja kogunud annetustena üle 6,1 miljoni euro. 

Fondi registreerisid 5. veebruaril 2014. aastal vähiga võidelnud ajakirjanik Hille Tänavsuu, tema poeg Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi. Fondi nõukogu koosneb seitsmest inimesest, kellest viis on Eesti tipponkoloogid ja -hematoloogid neljast erinevast haiglast. 

2018. aastal purustas vähiravifond kõik rekordid. Aasta jooksul lisandus fondi 2,73 miljonit eurot ehk keskmiselt ligi 2 eurot iga Eesti inimese kohta. Fond sai toetada ligi 300 inimese ravi. Vähiravifond panustas 2018. aastal Eesti inimeste tervisesse 2,44 miljonit eurot, mis on ligi 7% Eestis vähiravimitele kuluvatest summadest. Hinnanguliselt panustas mullu vähiravifondi üle 100 000 Eesti inimese ja ettevõtte.