Vaktsineeritud inimesed, isegi kui nad haigestuvad, põevad läkaköha kergemini ja ebatüüpiliselt. (Pilt on illustratiivne).Foto: Vida Press
Lapsed
13. veebruar 2019, 16:20

ARST IMESTAB LEETRITE JA LÄKAKÖHA ÜLE: elu nagu sada aastat tagasi (12)

„Elu nagu sada aastat tagasi,“ imestab sotsiaalmeedias perearst Piret Rospu praeguste leetrite ja läkaköhajuhtumite üle. Ta paneb südamele, et beebile võib see haigus olla tõesti eluohtlik. 

Ta kirjutab oma blogis sinutervelaps.blog läkaköhast ja viitab ka selle levimisest kirjutatud doktoritööle, kust selgub muu hulgas, et see on aladiagnoositud haigus.

„Ma diagnoosin läkaköha praktiliselt igal aastal, nii et see haigus on meil täiesti olemas,“ kirjutab perearst oma blogis. 

„Mida aga värske doktoritöö meile räägib – tugevalt aladiagnoositud. Mõni ime ka. Kaks kolmandikku köhivatest haigetest perearsti vastuvõtule ei pöördugi. Arstil ei pruugi läkaköha mõte pähe tulla, kui tüüpilisi sümptomeid ei ole. Tüüpilisi sümptomeid muidugi ongi vähe – köhahood, kõõksuv sissehingamine köhahoogude ajal ja oksendamine köhahoo lõpus. Varem vaktsineeritud haiged, kui nad haigestuvad, põevad kergemini ja ebatüüpiliselt, nii et haigust ei tunnegi ära. Köhahood, kui neid on, võivad esineda 1-15 korda päevas ja hoogude vahepeal on haiged üsna heas seisus, ootavad arstiaja ära ja tulevad iseseisvalt vastuvõtule.“

Arst on oma blogisse lisanud ka videod, mida ta kasutab koolitustel. 

Ühel videol on läkaköha kahe nädala vanusel imikul. „Tüüpilist kõõksuvat sissehingamist ei ole, aga köhimise ajal muutub suu-nina kolmnurk siniseks ja lapsel tekib apnoe ehk ta jätab hingamise järele. Näidake oma sõpradele, kes lapsed vaktsineerimata jätavad,“ soovitab arst.