SPETSIALIST: häiriva käitumisega lapse puhul lihtsaid retsepte ei ole (5)

"Iseäralikul käitumisel on mitu avaldumisvormi, kirjutab Õpetajate Lehes Tõnu Jürjen, Tartu ülikooli eripedagoogika assistent. "Kuigi sagedamini ja kiiremini märgatakse väljapoole suunatud häiriva käitumisega last, kes näiteks kaaslasi lööb või õpetaja suunas roppusi pillub, tuleb meeles pidada, et sama tõsist tähelepanu väärib endassetõmbunud või ärev laps. Mõlemal juhul esitab keskkond lapsele väljakutseid, millega toimetulekuks tal sobivaid vahendeid (oskusi) pole.

Sotsiaalsete, emotsionaalsete ja käitumisraskustega lastega töötavate õpetajatega suheldes kogen sageli nende siirast soovi saada nõuandeid ja nippe õpilastega toimetulemiseks. Kui vestluse lõpuks olen suutnud õpetajani viia sõnumi, et lihtsate  retseptide kategooriates mõtlemine pole sedalaadi raskustega lastega töötades kuigi tõhus ning on mõnikord lausa ohtlik, võin kohtumise õnnestunuks pidada.

Nimelt on käitumine (soodustagu see haridusalast toimetulekut või mitte) unikaalse organismi ja teda ümbritseva keskkonna vastastikmõju tulem. Tegureid, mis konkreetse häiriva käitumiseni viivad, ei ole võimalik lõplikult üles lugeda.

Enamgi veel, väliselt ühesugune käitumine võib inimestel olla põhjustatud eri tegurite koosmõjust. Juku ronib laua alla seepärast, et õpetaja antud ülesanne on ülemäära raske ja õpetaja tema käetõstmisele piisavalt kiiresti ei reageerinud, Juula aga põhjusel, et klassikaaslaste omavaheline sosin tema kõrva kriibib. Üks ja seesama käitumine täidab neil juhtudel erinevat funktsiooni.

Tegelikult võib ka sama inimene eri ajahetkedel eri ajenditel ühetaoliselt tegutseda. Kord karjatab laps kellegi peale, et teda rünnata või ehmatada, kord seepärast, et teine ootamatult nurga tagant välja ilmus ja ta ise ehmus.

Eelneva tõttu on õpilase probleemi leevendamine olukorda analüüsimata üsna kaheldava väärtusega tegevus, mis viib sageli juhuslikku laadi ja episoodiliste sekkumisteni."

Refereeritud artikli täistekst Õpetajate Lehes.