Gripp on viinud sel hooajal haiglasse ligi tuhat inimest (3)

Terviseameti andmetel pöördus möödunud nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu  arsti poole 5801 inimest. See on pisut vähem kui ülemöödunud nädalal, mil arsti poole pöördus 5978 inimest. 

Terviseamet hindab grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. 

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal, Põlvamaal ja Viljandimaal. Haigestumine on kasvanud Narvas, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal ja Viljandimaal.  Mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis.

Laboratoorse kinnituse sai 398 gripiviirust, neist 394 olid A- ja 4 B- gripiviirus.

Muudest viirustest levisid enim RS-viirused, mille osakaal tõusis 17,1 prontsendini.

Hooaja algusest on gripi tõttu vajanud haiglaravi 963 inimest, kellest 57,2 protsenti on olnud lapsed ja kuni 19aastased noorukid, 15,6 protsenti tööealised ja 25,7 protsenti vanemaealised patsiendid.

Alates jaanuarist on kümne haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi 70 inimest vanuses 3–95.

Kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse. Põhilised riskifaktorid on südameveresoonkonna haigused (34 inimesel), järgnesid diabeet (14), onkoloogilised probleemid (10) ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumust intensiivseks Prantsusmaal, Ungaris, Luksemburgis, Rumeenias, Maltas ja Saksamaal.