Tavaliselt tekib käimistakistus aeglaselt - märkamatult hakkab inimene pikemaid käimismaid vältima ja pigem läheb poodi autoga kui jala.Foto: Vida Press
Hea nõu
22. veebruar 2019, 13:12

KUI PIKALT SUUDAD KÄIA VALUTA? Veresoontekirurg selgitab, miks see on nii oluline

Miks on arstil nii oluline teada, kui pikka maad jaksab inimene kõndida ilma valuta? Mis võib olla põhjuseks, kui inimene hakkab jalgsi kõndimist vältima või ei jaksa enam kiiresti üle tee minna? Selgitab veresoontekirurg Veronika Palmiste. 

Sageli on minu küsimus patsiendile: “Kui palju saate käia - meetrites? Sammudes?” Seda just eelkõige siis, kui põhjuseks, mis patsiendi minu juurde on toonud, on kaebus, et ei saa enam käia nii palju kui vaja, kirjutab Veronika Palmiste oma Facebooki-lehel.

Käimistakistus on üks jalaarterite lupjumisega kaasaskäiv kaebus ning see on aja jooksul süvenev. Tavaliselt tekib kaebus aeglaselt - märkamatult hakkab inimene pikemaid käimismaid vältima, pigem läheb poodi autoga kui jala, mõnikord võib keeruliseks osutuda üle tee minek rohelise tule ajal. Kui käimist ei ole võimalik vältida, siis inimene seisatab lihasvalu väljakannatamatuks muutumisel, puhkab natuke ning liigub siis edasi.

Jalaarterite lupjumine on süsteemne haigus, mille tüsistuste raviks kasutavad veresoontekirurgid avatud operatsioone ja/või soonesisest korrigeerimist - selleks, et tagada labajala verevarustus ja säilitada jäse. Kuna haigust ei saa päris seisma panna, vaid ravimite ning riskifaktorite kontrollimisega lihtsalt aeglustada, on väga oluline agressiivseid sekkumisi võtta ainult siis ette, kui midagi muud enam üle ei jää.

Seetõttu on väga oluline teada, kui pikk on maa, mida patsient saab läbida ilma valuta. Olgu see siis sammudes, meetrites või kas või korrustes. 
Ravijuhiste alusel teame, et riskifaktorite kontrolli alla saamisega, regulaarse käimistreeningu ning süsteemse ateroskleroosi tablettraviga saavutame käimismaa pikenemise või vähemalt stabiliseerumise teatud ajaks ja suudame vajaduse agressiivseks kirurgiliseks raviks edasi lükata.

Käimistakistuse tekkimisel tekib valu peamiselt liikumisel säärelihasesse ning sellest kaebusest tuleks rääkida esmalt oma perearstile, kes saab anda esmased soovitused. Veresoontekirurgi juurde pöörduvad need patsiendid tavaliselt siis, kui käimismaa on lühenenud alla 100 m või on lisaks tekkinud öine rahuolekuvalu.

Osalt selliste patsientide kiiremaks käsitluseks saigi algatatud e-konsultatsiooni võimalus perearsti ja veresoontekirurgi vahel.