Öine norskamine ja uneapnoe ei lase inimesel korralikult välja puhata.Foto: Vida Press
Hea nõu
6. märts 2019, 11:46

NORSKAMINE KONTROLLI ALLA! Appi tõttab uuenduslik meetod

Uneapnoe ja norskamine on hingamishäired, millest üks tekitab pikaajalisi raskeid tervisehäireid ning teine unehäireid nii inimesele endale kui pereliikmetele. Abi võib olla uuenduslikust unekapest.

 Unekape on õhuke kambakaari kattev seade, mis pannakse ööseks suhu. „Suus olev kape toob alalõuga ettepoole ehk neelupiirkond muutub avaramaks ja keel ei vaju enam neelu," selgitas Sakala Unekeskuse unearst Heisl Vaher. "Sel viisil on võimalik norskamine kontrolli alla saada.“ Kaperavi sobib ka uneapnoe kergemate vormide raviks.

Unearsti hinnangul võib kaaluda kaperavi ka siis, kui muud uneapnoe ravimeetodid nagu hingamisfunktsiooni toetavad seadmed ei sobi patsiendile. „Patsiendid, kellel on kodus kasutusel CPAP või APAP raviseade, leiavad, et kape sobib ka neile, kes reisivad tihti ega soovi suuremat seadet kaasa võtta,“ sõnas Vaher.

Samaaegselt kaperaviga peaks arsti hinnangul treenima ka neelupiirkonna lihaseid. Harjutuskavad määrab vastav terapeut. Mida kauem ja pühendumalt harjutusi teha, seda suurem on tõenäosus norskamine kontrolli alla saada.

 Kellele sobib unekape?

 „Kui unetervist parandavad meetmed, nagu kehakaalu alandamine, alkoholitarbimise vähendamine ning suitsetamisest loobumine ei ole andnud oodatud tulemusi norskamise ja unehäirete taandumiseks, siis võib kape olla sobiv ravimeetod,“ sõnas Vaher.

Kape kasutamisel on oluline ka suuhügieen, kuna seade on suus terve öö. Parandamata hambad, igemehaigused, reflukshaigus ning probleemne alalõua liiges vajavad eelnevalt arsti hinnangut ja vajadusel ka ravi. „Seepärast pole kaperavi võimalik teha ilma kogenud hambaarstita. Unearst saab soovitada  kaperavi, kuid kape tüübi ja sobivuse määrab hambaarst,“ selgitas Vaher.

Unearst tõi esile, et kuna seade on tihedas kokkupuutes hammaskonnaga, võib  igaöine seadme kasutamine tekitada teatud muutusi hammaste asendites. Selle tõttu jääb patsient kolme spetsialisti jälgimisele - unearst annab hinnangu hingamishäire võimaliku süvenemise kohta, hambaarst jälgib hammaskonna muutusi ja suunab vajadusel suuhügienisti vastuvõtule, müofunktsionaalne terapeut abistab harjutuskavade järgimisel.