Hea nõu

HAIGUS ALGAB HIILIVALT: jämesoolevähi sõeluuringus osalemisega võid päästa oma elu (4)

Kadri Eisenschmidt, 27. märts 2019, 07:00
Jämesoolevähi riski suurendavad suitsetamine, ülekaal jm.  Vida Press
Eestis haigestub igal aastal pea tuhat inimest – ja see arv kasvab iga aastaga – haigusesse, mis endast alguses märku ei anna ning mille kulg on tavaliselt aeglane ja hiiliv. See tähelepanu vajav raske haigus on jämesoolevähk.

Kõige enam esineb seda 60–69-aastaste seas. Seda on aga võimalik enne kaebuste tekkimist lihtsasti avastada ja ravida.

Juba pisut enam kui pool vähki haigestunutest suudetakse tänapäeval täiesti terveks ravida. Ravi edukuse võti peitub haiguse aegsas avastamises.

Vähi varajaseks avastamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud meetodina sõeluuringut. Uuring on mõeldud selle ühiskonnasegmendi sõelumiseks, kes on mõne sageli esineva ja raskeid tagajärgi põhjustava haiguse riskigrupis. Eestis korraldatakse naistele rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut ning mõlemale sugupoolele jämesoolevähi sõeluuringut.

Samal teemal

Haigestumise riskitegurid

„Vähi täpne tekkemehhanism ei ole endiselt päris selge. Aina rohkem jõutakse seisukohale, et pärilikkus mängib selle tekkes väikest rolli, teke sõltub rohkem elustiilist,“ ütleb haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Jämesoolevähi teke on astmeline ja mitme teguri koosmõjust sõltuv suhteliselt pikk protsess. Arvatakse, et vähieelsete muutuste tekkest kulub vähi väljakujunemiseni vähemalt 10–15 aastat. Algselt on tegemist soole limaskesta healoomulise kasvajalise muutusega. Aja jooksul võib toimuda aga healoomulise muutuse ehk polüüpide suurenemine ja muutused. Kõik polüübid ei arene soolevähiks. Võimalik on ka polüüpide taandareng, kuid umbes iga 20. polüüp areneb edasi ja sellest võib tekkida vähk.

Kuna jämesoolevähk on aeglase ja astmelise tekkega, siis koos vanuse kasvamisega suureneb ka risk haigestuda vähki. Märkimisväärselt suureneb risk alates 50. eluaastast. Kõige rohkem avastatakse jämesoolevähki esimest korda üle 70-aastastel inimestel. Mida kõrgem on keskmine eluiga ja mida enam on elanikkonnas vanemaid inimesi, seda suurem on jämesoolevähi esinemismäär.

Vanuse kõrval mängivad jämesoolevähi tekkimise juures rolli toitumisharjumused, ülekaalulisus, suitsetamine, eelnevalt esinenud healoomulised jämesoolekasvajad ehk polüübid ja jämesoolevähi esinemine lähisugulastel – inimesel, kelle lähisugulasel on olnud jämesoolevähi või olulise polüübi juhtum, on kaks korda suurem vähki haigestumise risk.

Osa neist riskiteguritest on maandatavad, igaüks saab ise oma tervise heaks palju ära teha. Näiteks saab parandada oma elustiili ja terviseseisundit: liikuda rohkem jalgsi ja vähendada punase liha osakaalu toidus. Samuti on tähtis osaleda sõeluuringus.

Sõeluuringus osalemine ei ole keeruline. Vastupidi, see on üks lihtsamaid, ent suure kaaluga asju, mida saab oma tervise heaks teha.

Sõeluuringus osalemiseks kutse saanu on oodatud oma perearsti või -õe vastuvõtule, kus talle antakse peitvere testi tegemiseks vastav komplekt. Komplektis on test, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, millele on trükitud labori aadress. Testi saab teha endale kõige turvalisemas kohas – üksinda, oma kodus. Sõeluuringus osalemine on tasuta, kogu uuringut rahastab haigekassa.

Kui testi tulemused on korras ja laboris proovist peitverd ei leita, teavitatakse sellest patsienti ja uus kutse kontrolluuringule saadetakse kahe aasta pärast.

Kui proovist tuvastatakse peitverd, tuleb täiendavate uuringute korraldamiseks võtta ühendust perearstikeskusega. Enamasti on täiendav uuring jämesooleuuring ehk koloskoopia. See annab kõige kindlama vastuse võimaliku haiguse esinemise kohta. Kui soolestikust avastatakse polüübid, eemaldatakse need samuti kohe samal protseduuril, et patsiendi jaoks oleks kõik võimalikult kiire ja ohutu.

Sõeluuring tagab turvatunde

Möödunud aastal oodati sõeluuringus osalema 48 493 inimest, kellest osales uuringus 51 protsenti. Neist kaks protsenti vajas edasist koloskoopiat. Friedemann lisab, et eesmärk oleks saada sõelutud siiski vähemalt 75 protsenti sihtrühmast.

Friedemann selgitab, et haiguse varajases staadiumis avastamise kõrval on üks suuremaid sõeluuringu eesmärke anda inimestele turvatunne. „Inimene teeb sõeluuringu raames tervisekontrolli ära ja kahe aasta pärast on järelkontroll. Inimeste tervist jälgitakse. Nad on hoitud,“ lisab ta.

Tänavu oodatakse jämesoolevähi sõeluuringus osalema mehi ja naisi, kes on sündinud 1953., 1955., 1957. ja 1959. aastal. Sõeluuringus osalemiseks saadetakse kutse inimese rahvastikuregistris registreeritud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee.

Kutset ei pea aga ootama jääma. Kui teie sünniaasta on tänavuse sõeluuringu sihtrühmas, võite ka ise oma perearsti või -õe poole pöörduda sooviga sõeluuringus osaleda. Osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatud inimesele tasuta. Kindlasti peaks pöörduma perearsti poole siis, kui väljaheites on nähtavalt verd või esineb raskusi keha kergendamisega.

Vähi sõeluuring on eelkõige hea võimalus kontrollida oma tervist ja veenduda, et olete terve. Lisainfot sõeluuringus osalemise kohta leiate haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.

4 KOMMENTAARI

k
kannatage veel 27. märts 2019, 09:55
varsti on võimalik aju sisu koos simulatsiooniprogrammiga siirdada hiina robotile kes siis hakkab arvama et õige sina on tema
v
vale pealkiri 27. märts 2019, 09:53
õige on pikendada oma elu, päästa seda ei saa
Loe kõiki (4)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee