OHTLIKU TEETANUSE VÕIB SAADA KA AIATÖÖDEL: kontrolli, kas oled selle vastu vaktsineeritud (2)

„Teetanuse võib saada sellise töö või tegevuse käigus, mille tegevusel tekib torkehaav,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist ja infektsioonikontrolli arst Pille Märtin. Teetanuse võib saada näiteks astudes roostes naelale, vigastades kätt roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaava kaudu. Üle 70 protsendi teetanusejuhtudest on haigustekitaja sattunud organismi haava kaudu.  Teetanust põhjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Haigusetekitaja võib organismi sattuda ka loomahammustusega. „Pole ju teada, kust loom enne ampsu võtmas käis.“

Kuidas ja kus vaktsineeritakse?

Difteeria- ja teetanusevastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aasta ja 15-17-aasta vanuses. Edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et 10 aasta tagant oma kaitset uuendada.

Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui haiglas, arstikeskuses, nakkuskeskuses või vaktsineerimiskabinetis. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, lisanduda võib vaktsineerimise tasu.

Eluohtlikud haigused

Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravad lihaskrambid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgutõve eest. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.

Eelmisel aastal haigestus Eestis teetanusse üks inimene, trauma tõttu vaktsineeriti 21 ja revaktsineeriti 15106 inimest. Kokku uuendati teetanuse ja difteeria kaitset enam kui 26 000 inimesel.

Lisainfo: https://www.vaktsineeri.ee/revaktsineeri