Foto: Vida Press
Keha
12. juuni 2019, 19:43

Leetritevastase kaitse uuendamine on kasvanud hüppeliselt: vaata, kas peaksid samuti seda tegema (26)

Selle aasta esimese kvartali jooksul on leetritevastast kaitset uuendanud 1337 täiskasvanut, mis on üle seitsme korra rohkem kui eelmisel aastal sama aja jooksul, teatab terviseamet.

Kui 2017. aastal uuendas leetritevastast kaitset 373 täiskasvanut, siis 2018. aastal  juba 1502.  Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on tänavu kasv enam kui seitsmekordne - 2018. aasta esimese kolme kuuga revaktsineeris end 179 inimest.

„Revaktsineeritute arvu tõus näitab, et Eesti inimesed on leetrite levikut Euroopas ja mujal maailmas tõsiselt võtnud ning on enda ja oma pere kaitseks vajalikke samme astunud,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.  „Leetrid on tagasi riikides, kus need olid vahepeal juba kadunud – näiteks Ameerika Ühendriikides. Kuna leetrite sissetoomine Eestisse on Euroopas ja mujal leviva viiruse tõttu tõenäoline, on selle väga nakkava nakkushaiguse eest oluline kaitsta nii ennast kui oma lähedasi.“

Leetrite vastu kaitseb vaktsineerimine

Leetrite vastu kaitseb vaktsineerimine MMR vaktsiiniga (leetrid, punetised, mumps). Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi MMR vaktsiiniga üheaastaselt  ja revaktsineeritakse 13-aastaselt.

Irina Filippova sõnul oli 2018. aastal 2-14 aastaste laste hõlmatus MMR vaktsiiniga 95,3%. Hõlmatus MMR revaktsineerimisega 14-aastastel oli 88,3%, kuid siht on saavutada ka siin 95%.

 

Millal peaks täiskasvanu end vakstinerima?

Vaktsineerimine.ee selgitab, kas ja kuidas peaks täiskasvanud end vaktsineerima:

1. Kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole vaktsineeritud: soovitatav on teha MMR vaktsiini 2 doosi vähemalt 4 nädalase intervalliga.

2. Kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga: soovitatav on teha korduv vaktsineerimine ühe doosiga.

3. Kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud ühe doosiga: soovitatav on teha vaktsineerimine ühe doosiga.

4.  1980- 1992. a sündinud, kes on vaktsineeritud kahe doosiga: soovitatav on teha korduv vaktsineerimine ühe doosiga, ka juhul, kui vähemalt ühe doosi manustamine jäi mainitud vahemikku.

5. Pärast 1993. a sündinud, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini kahe doosiga: pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.

 Mis haigus on leetrid?

Leetrite tekitajaks on väga nakkav viirus, 100 vaktsineerimata inimesest haigestub kokkupuutel leetrihaigega 98. Haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Palavik püsib lööbimise lõpuni.  Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

 Rohkem infot revaktsineerimise kohta: https://www.vaktsineeri.ee/revaktsineeri