Vahel on lapsele vaja vaid seda, et keegi ta ära kuulaks ja temast hooliks. Foto: Vida Press
Lapsed
15. mai 2019, 13:26

TUHANDED VAJAVAD ABI: miks meil on nii palju murelikke lapsi?

Miks on meie ühiskonnas nii palju murelikke lapsi? Miks paisuvad laste mured nii suureks ja miks me seda varem ei märka, küsib Õpetajate Lehes lasteabi konsultant Kaja Lind.

Sotsiaalkindlustusameti lasteabi konsultant Kaja Lind kuulab ja aitab  lahendada iga päev laste muresid.  "Oleks hea, kui võiksime südamerahuga väita, et iga laps on Eestis kaitstud, kuid kahjuks ei ole see nii. 2018. aastal pöördus 6580 inimest lasteabitelefoni poole, et jagada enda või kellegi teise muret. See number on suur. Ometi ei anna see lõplikku ülevaadet abivajavatest ja hädaohus lastest.

Kui lapsel valutab hammas või kõht, viime ta arsti juurde ja ootame, et spetsialist aitaks. Aga kui muutub lapse käitumine, siis ütleme, et see on ealine iseärasus või et tal on selline iseloom. Pigistame silma kinni ja loodame, et küll läheb ise mööda, küll ta kasvab sellest välja. Kui märkame lapse kehal ebaharilikke sinikaid, kriimustusi või arme, kas tunneme siis iga kord huvi, kuidas on need tekkinud?

Need lapsed vajavad meie kõigi abi. Ja vahel on lapsele vaja vaid seda, et keegi ta ära kuulaks ja temast hooliks. Kui tihti me lapsi päriselt kuulame ja mõistame? Kui sageli alustame lapsega vestlust? Igal lapsel on õigus mõistmisele, hoolimata tema iseärasustest või olukorrast."

Kaja Lind toob välja mõned tundemärgid, et laps võib vajada meie tuge

  • Pikka aega kestnud halb meeleolu või masendus, intensiivsed negatiivsed emotsioonid, kerge ärritumine.
  • Teistest eemaldumine, isoleerumine. Laps ei soovi näha neid, kellega ta muidu on lähedane.
  • Elurõõmu ja energia kadumine, apaatia, jõuetuse, lootusetuse, abituse väljendamine.
  • Enese mõttetu ja tühisena tundmine.
  • Püsivad probleemid teiste mõistmisel, tugevalt häiritud sotsiaalne taju, konfliktid.
  • Huvi kadumine tegevuse vastu, mis varem meeldis (näiteks hobid).
  • Probleemid keskendumise ja mäluga.
  • Suured muutused söömises ja isus – laps sööb kas liiga palju või liiga vähe.
  • Huvi kadumine enda välimuse, hügieeni ja tervise vastu.
  • Sõltuvusainete tarbimine, mitmesugune riskikäitumine.
  • Surmast ja enesekahjustamisest rääkimine, enda või teiste reaalne kahjustamine.

Abivajavat last märgates

  • Kuula esmalt last, selgita välja probleem ja kaasa võimalusel lapsevanemad.
  • Kaasa lastekaitsetöötajaid, kes on laste ja perede heaolu küsimustes eksperdid.
  • Kaasa politsei (noorsoopolitsei), kes on turvalisuse küsimustes ekspert.

Abivajavast lapsest saab teada anda sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonil 116111. Teenus aitab tagada vajaliku info edastamise spetsialistidele ning pakub lastele ja lastega seotud teemadel esmast sotsiaalset nõustamist. Lasteabiga saab ühendust võtta ka chat’i (www.lasteabi.ee) ja e-posti vahendusel ([email protected]). Teataja saab jääda anonüümseks.

Refereeritud artikli täistekst on Õpetajate Lehes