MÄLESTUSPINK TEENEKALE TOHTRILE: 100 aastat tagasi astus ametisse esimene eestlasest haiglajuht, kes oli ka Tammsaare ihuarst

Meditsiinivaldkonnas töötamine on dr Sibula peres jätkuvalt au sees: praegu töötab Ida-Tallinna Keskhaiglas legendaarse arsti lapselapselaps. Preanalüütika osakonna labori assistendi Katrin-Heele Andersoni sõnul on väga emotsionaalne, kui ajalugu põimub perekonnalooga. Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee peab dr Sibula ametisseastumist äärmiselt oluliseks verstapostiks Eesti meditsiiniajaloos.

“Sel väga keerulisel ajal, mil toimus Eesti riikluse loomine ja käimas oli Vabadussõda, ei olnud haigla juhtimine kindlasti lihtne ülesanne. Ometi just nendel aastatel, pärast seda, kui haigla läks 1918. aasta lõpus Tallinna linna juhtimise alla ning nimetati Tallinna Keskhaigemajaks, algas tänase Tallinna keskse haiglakompleksi ülesehitus. Peaarstina oli doktor Sibulal selles väga oluline roll. Samuti näitas ta oma eeskujuga toonastele noortele Eesti arstidele, et oma valdkonnas on võimalik jõuda tippu. Sellise eeskuju tähtsust on võimatu alahinnata,” sõnas Allikvee.

Teekond haiglajuhi ametikohale oli 100 aastat tagasi ajastule omaselt muutusterohke. Veterinaarina alustanud ning Vene-Jaapani sõjas hobusetohtri ametit pidanud Karl-Eduard Sibul omandas arstikutse, praktiseeris pikka aega Tartus ning asus siis tööle Tallinna linna bakterioloogina.

Tema karjäär katkes I maailmasõtta mobiliseerimise tõttu, kuid pärast sõda  jätkas dr Sibul uuesti bakterioloogina – siis juba linna laboratooriumi juhatajana ning 1919. aastast ka haigla direktori ning meeste sisehaiguste osakonna juhatajana.

Peaarsti töö kõrvalt juhtis ta ka Eesti Punase Risti Tallinna õdede kooli. Ta oli ta tuntud ka kui kirjaniku Anton Hansen-Tammsaare ihuarst.

Sündmuse tähistamisest võttis osa ka sotsiaalminister Tanel Kiik, dr Vahisalu  tegi ülevaate ajaloost. Einesid Vanalinna Hariduskolleegiumi lapsed ja ITK segakoor, kohal oli palju endisi keskhaigla töötajaid.