RISKANTNE KORTSURAVI: terviseamet hoiatab ohtliku iluvidina eest (1)

Hüaluroonpliiatsit ehk hyaluron pen´i kasutatakse huulte ja väiksemate kortsukeste silumiseks hüaluroonhappe abil. Selline seade kuulub IIa (või kõrgema) riskiga meditsiiniseadmete hulka.

Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialist Olga Gurjanova sõnul kasutatakse selliseid nõelavaba pliiatseid selleks, et mehaanilise survega hüaluroonhapet naha alla suruda. „Terviseameti hinnangul survega toimeainete laskmine naha alla ei ole ilusüstidest vähem riskantne. Leiame, et tüsistuse risk on tunduvalt suurem,“ ütles Gurjanova, kelle sõnul on nõelaga protsess rohkem kontrollitav. „Survega naha alla ainete laskmisel ei saa ette arvata, kui sügavale ja kuhu aine jõuab. Seade, millega selliseid protseduure tehakse, peab olema korralikult testitud ja igakülgselt ohutu,“ ütles Gurjanova.

Ohtliku toote tunneb ära puudulikust märgistusest – IIa või kõrgema riskiklassiga meditsiiniseade peab lisaks CE-märgisele märgise juures omama ka neljakohalist numbrit, mis on teavitatud asutuse ID. Igale numbrile vastab konkreetne asutus, asutuse kohta leiab infot aadressilt  http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/nando/ .

Tootel peab olema ka partii- või seerianumber, tootja nimi ja aadress ning kui tootja asub väljaspool Euroopa majanduspiirkonda, siis ka volitatud esindaja nimi ja aadress. See teave peab olema nii tootel endal kui ka müügipakendil ning kasutusjuhendil. Kui seade ei vasta Euroopa Liidu nõuetele, on selle kasutamine ja müümine Eestis keelatud. Samuti ei tohi sellist seadet reklaamida ega sellega koolitusi läbi viia.

Kui inimene on nõuetele mittevastava seadme soetanud, tuleb see tagastada müüjale. Eestisse saabunud potentsiaalselt ohtlikud pliiatsid peab terviseamet koostöös maksu- ja tolliametiga kinni.

 Kahtluse või küsimuste tekkimisel pöörduge terviseameti poole aadressil [email protected] .