SOTSIAALMINISTER TANEL KIIK: me ei tohi jätta ühtegi inimest abita, et vaadaku ise, kuidas hakkama saab (59)

Kiige sõnul käib praegu valitsuses arutelu, kas kõigil inimestel võiks olla ravikindlustus. „Ma isiklikult toetan ravikindlustuse laiendamist ja nii-öelda üldist solidaarsust, ühest küljest on see riigi väärikuse küsimus," märgib ta. „Ja juba praegu saab näiteks EMO-sse pöörduda ka ravikindlustuseta inimene. Aga tema seal ravimine ja n-ö erakorraliste hädadega tegelemine on alati kallim, keerulisem ja patsiendile ebamugavam, ehk isegi ohtlikum, kui oleks olnud arsti varasem sekkumine ja tekkinud tervisemurede ärahoidmine. Ravikindlustuseta inimeste jätmine ravita ei oleks ka riigile majanduslikult mõistlik. Igal juhul toetame solidaarsust."

Kiige hinnangul oleks suurem muudatus vajalik. „Kui me mõtleme inimestele, kes näiteks kuus kuud töötavad kõrge palgaga, aga järgmised kuus kuud ei tööta, siis enam nende ravikindlustus ei toimi," toob ta näite.

„Aga samas on nad maksnud oma kõrgelt palgalt sotsiaalkindlustuseks isegi võib-olla rohkem kui keskmise palgaga inimene. Praeguse põhimõtte järgi tekib ravikindlustus ainult siis, kui inimene on maksnud sotsiaalmaksu miinimumi. Me räägime kasvõi loovisikutest, või neist, kes on pikemalt lapsega kodus, või vabatahtliku töö tegijatest. Kes siis peaks nende murede eest vastutama? Me ei tohi jätta ühtegi inimest lausa abita: et ütleme, et vaadaku ise, kuidas hakkama saad. Alati on riigi ülesanne tagada oma inimestele väärikad elutingimused ja elementaarne tervishoid. Küsimus on aga, et kui ravikindlustust laiendame, siis kuidas säilitada motivatsioon nendele, kes praegu täiskohaga tööl käivad ja sotsiaalmaksu maksavad – et neil ei tekiks tunnet, et nende arvel peetakse kedagi ülal."

Mida teha ülekaalulisusega?

Üks ühiskonna muredest on rasvumine, mis on paraku trend juba ka laste seas. „Alkoholi puhul on reklaami- ja müügipiirangud väga õiged sammud,» selgitab Kiik. „Ebatervisliku toidu puhul tasuks samuti mõelda, kas seda mitte kõrgemalt maksustada, või siis piirata koolides või selle lähedal müümist. Inimesed, eriti väikesed lapsed ei mõtle eriti, kui oma käe kasvõi kummikommide järele sirutavad. Ehkki suhkur teadupärast tekitavat samuti sõltuvust.»

Siiski ei ole ebatervisliku toidu maksu hetkel plaanis. „Aga kindlasti ei ole riigile kohane, kui ülekaalulisus või rasvumine laste hulgas muudkui süveneb," lausub minister. „Kui need inimesed saavad täiskasvanuks, siis tervisemured jõuavad neile kätte märksa varem. Seega tuleb probleemiga midagi ette võtta – ka juhul, kui otsused ei pruugi olla populaarsed."

Oluline on vähendada ebavõrdsust

Erakorralise pensionitõusuts rääkides on valitsus kokku leppinud, et see tuleb nelja aasta jooksul ära teha. „Siht on, et kui tulude laekumine võimaldab, teha see ära pigem varem kui hiljem," selgitab minister. „Oleme rääkinud just baasosa tõstmisest, ehk siis oluline on vähendada pensionäride ebavõrdust. Tuleb tõsta ennekõike väiksema pensioni saajate sissetulekut. Oleme otsustanud, et ka edaspidi jääb keskmine pension maksuvabaks, ehk siis me tõstame eakate pensioni maksuvaba osa 50 euro võrra. Eeldatavasti järgmisel aastal 517 euroni tõusev keskmine pension oleks tulumaksuvaba ja sedasi väheneb ka töötavate eakate maksukoormus."

Kiik rääkis, et tervishoiu rahastamine järk-järgult suureneb. 13% sotsiaalmaksust läheb alati ravikindlustusse. «Inimeste osakaal, kes seda maksavad, on mõnevõrra kasvanud, sest tööhõive on suurenenud,» ütleb ta. „Samas on tõusnud inimeste palk ja selle kõige tulemusena ka sotsiaalmaksu summa. Lisaks nägi eelmise valitsuse otsus ette tervishoidu suunatud 13% maksmist eakate eest, mis annab haigekassale esialgu mitukümmend miljonit lisaraha aastas. Ja pikemas plaanis oluliselt rohkemgi."

 Loe intervjuud Pealinna portaalist!