SÕDA ILUTAIMEGA: kurdlehine kibuvits tuleks hävitada

Kurdlehine kibuvits on pärit Kaug-Idast. Õitseb juunist septembrini, marjad (tõrsik, milles paiknevad üheseemnelised viljad) suured ja mahlased. Külmakindel ja vähenõudlik, vajab valgust. Paljuneb hästi vegetatiivselt ja võib moodustada suuri põõsastikke. Väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Allikas: kutsehariduskeskus.ee.Foto: Jaan Väljaots

22. juuni 2019, 06:50

SÕDA ILUTAIMEGA: kurdlehine kibuvits tuleks hävitada (19)

Madleen Vapper

Vähemalt paarsada aastat Eestis kasvanud kurdlehist kibuvitsa hakatakse järgmisel aastal võõrliigina loodusest hävitama nagu seda tehakse sosnovski karuputke ja vereva lemmaltsaga.

2022. aasta lõppedes rakendub Soomes keeld kasvatada kurdlehist kibuvitsa (Rosa rugosa) ning ka Eestil on plaanis sama liiki põõsaid hävitama hakata. „Kurdlehine kibuvits on hinnatud Euroopa 100 kõige ohtlikuma võõrliigi hulka, samas kui võõrliike on Euroopast teada üle 14 000,“ ütleb keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Tema sõnul fikseeriti invasiivse kurdlehise kibuvitsa esmasleid Eestis 1825. aastal, kuid taime massilist levikut on täheldatud alles viimastel aastakümnetel.

Tartu Ülikooli botaanika osakonna juhataja Meelis Pärtli andmetel saab võõrliigiks pidada neid taimi, mis on inimese otsesel kaasmõjul meie elustikku sisse toodud. Pärtli arvab, et kurdlehine kibuvits toodi Eestisse tõenäoliselt ilutaimena. Kõiki inimese poolt sisse toodud taimi ei saa aga tema sõnul ka ohtlikeks võõrliikideks pidada. Näiteks aastasadu tagasi Eestisse toodud kartul on tarbetaim ega suudaks siinses looduses üksinda ellu jääda.