UUS VÕIMALUS: haigekassa hakkas rahastama muna- ja seemnerakkude külmutamist (1)

„Enne viljakust kahjustava ravi alustamist võib olla vajalik külmutada sugurakke, et hiljem, kui ravi õnnestub ja inimesel on soov lapsi saada, oleks tal võimalik oma sugurakke kasutada,“ selgitas haigekassa eriarstiabi teenuste spetsialist Malle Avarsoo.

Haigekassa hinnangul vajab sugurakkude külmutamist igal aastal umbes 50 patsienti. Teenuse kulu on haigekassale ligi 43 000 eurot aastas.

Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskuse naistearsti Kai Haldre sõnul vajavad sugurakkude külmutamist eelkõige onkoloogilise või autoimmuunse haigusega patsiendid. Selle vajaduse ja võimalikkuse üle otsustab arstide konsiilium, kuhu kuulub patsiendi raviarst ja viljatusraviarst.

Ettepaneku lisada viljakuse säilitamise teenus tervishoiuteenuste loetellu esitas haigekassale Eesti Naistearstide Seltsi töörühm. Koostöös haigekassaga leiti, et muna- ja seemnerakkude külmutamine on viljatusravist soodsam nii ravikindlustuse eelarvele kui ka patsiendile, kellelel võib hiljem olla juba liiga hilja.

Doktor Kai Haldre tõdes, et sugurakkude külmutamine on olnud aastaid võimalik, kuid patsiendid on pidanud selle eest ise maksma. „See on tihti piiranud selle võimaluse kasutamist. Sugurakkude külmutamise tänapäevased meetodid on end igati õigustanud ja seetõttu võiks see olla võrdselt kättesaadav kõigile patsientidele, kes seda vajavad,“ tõdes arst.

Doktor Haldre nentis, et sugurakkude külmutamine ei garanteeri tulevikus tingimata rasedust ning sünnitust. „Viljakusravi edukus sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas sugurakkude arvust ja kvaliteedist, naise vanusest ning muudest kaasuvatest haigustest.  Otsus sugurakke külmutada ei pruugi olla lihtne. Selleni jõudmine sõltub paljuski ka inimese toetusvõrgustikust, kes  aitab tal raske haiguse diagnoosimisel ning ravi planeerimisel lisaks ka seda teekonda ette võtta,“ selgitas arst.

Samuti lisati haigekassa tervishoiuteenuste loetellu emakasisese viljastamise teenus, mis seni oli patsientidele tasuline. Emakasisese viljastamise puhul on haigekassa arvestanud igal aastal umbes 100 patsiendiga, kellele teenuse osutamiseks kulub ligi 64 000 eurot.

„Emakasisese viljastamise protseduuril viiakse seemnerakud kateetri abil naise emakasse. See tähendab, et viljastumine toimub loomulikus keskkonnas looduslikul moel. Selline meetod ei vaja kirurgilist sekkumist ja on mõnede viljakushäirete korral eelistatud valik,“ kirjeldas Malle Avarsoo.