Kas teadsid? Ka Eestimaa metsades kasvab seen, mida loodusrahvad kutsuvad surematuse seeneks

Must pässik on rahvapärimusest tuntud võimsa raviva toimega seen, mille tarvitamine on eestlaste seas järjest populaarsem. Siberis kutsutakse pässikut tugevate omaduste tõttu lausa surematuse seeneks. Mis temas siis nii erilist on?

Valdavalt kasepuul, aga vahel ka mõne teise lehtpuu tüve küljes kasvaval seenel on ebakorrapärane kuju, mis meenutab krobelist musta mügarikku. Seest on pässik pruun. Rahvasuus kutsutakse musta pässikut ka kasekäsnaks, kuid bioloogiliselt on need kaks erinevat seent.

Musta pässiku tarvitamist propageeriva Lahemaa Pärimuskoja peremees Roland Burk räägib, et oma tervise turgutamiseks ja hoidmiseks on kõige õigem valida vahendeid oma piirkonna loodusest. Paraku on pässikut loodusest vahel keeruline leida. Eriti siis, kui puud on veel lehtes. Raagus metsas on pässiku märkamine lihtsam, kuid Roland tähendab, et kes soovib pässikut metsast leida, ei tohi peljata soisemaid metsi. Seen eelistab kasvada liigniisketel aladel ja lopsakast kaasikust seda leida ei pruugi.