TEADUSLIKULT TÕESTATUD: niisama molutamine on lastele väga vajalik! (1)

Palju õnne kõikidele, kelle elu õied kooli või lasteaeda alustasid või taasalustasid! Kõige kiiremad päevad on juba möödas ja tähtsamad tunniplaanid paigas, aga huviringide valimine ilmselt käib veel.

Panen täna kõvasti vastu kiusatusele hakata ette lugema tegevusi ja hobisid, mis akadeemilist sooritust parandavad, ja toon jõuga tähelepanu keskpunkti selle, mida minu silma järgi teenimatult väheks on jäänud: jõudeoleku. Õnneks on järjest rohkem hakatud rääkima sellest, et mäng on lastele vajalik, aga tegelikult on vajalik ka niisama molutamine. See on teaduslikult tõestatud!

Puhkamine aitab asju meelde jätta

Värskelt tekkinud mälestused ja teadmised on alles ebapüsivad ja kinnistumiseks vajavad need aega. Une kestuse ja kvaliteedi tähtsus mälestuste ja teadmiste salvestamiseks on juba hästi teada. Viimasel ajal on aga leitud, et ka ilma magamata, päeval vaikselt puhkamine aitab paremini mäletada.

Katses lasti inimestel vaadata erinevaid pilte (60 erinevat). Pärast vaatamist võisid osad katseisikud kümme minutit niisama vaikselt olla, teised pidid lahendama “leia kümme erinevust” stiilis piltmõistatusi. Hiljem näidati jälle erinevaid pilte (nüüd juba 90 erinevat) ja paluti hinnata, kas tegemist on nende esimeste piltidega või mingite uutega, kusjuures osad pildid olid vanad, osad uued ja osad vanade sarnased, kuid väikseid detaile oli muudetud. Need, kes said puhata, suutsid hiljem vanu, uusi ja sarnaseid pilte paremini eristada kui need, kes olid vahepeal muul rindel tegutsenud.

Kuidas täpselt puhkamine ja mäletamine ajus seotud on, seda veel ei teata. Võimalik, et niisama passimise ajal aju automaatselt kutsub neid mäletamist vajavaid asju uuesti ja uuesti esile, kinnistades niimoodi informatsiooni.

Puhkamine kinnistab õpitud oskusi

Uute oskuste õppimisel muidugi harjutamine teeb meistriks, aga harjutamise vahele tuleb kohe varakult ja tihti planeerida puhkepause.

Paremakäelised vabatahtlikud osalesid katses, kus neile pandi pähe udupeen magnetoentsefalograafiaseade, mis mõõdab ajulaineid. Inimestele näidati ekraanil pikka rida numbreid ja paluti, et nad 10 sekundi jooksul trükiksid vasaku käega nii palju numbreid, kui jõuavad; järgnes 10 sekundit pausi ja siis trükkimine ja puhkamine vaheldusid 35 korda. Tavaliselt kasutatakse niisugust katse ülesehitust, et vähendada väsimusest või muudest segavatest teguritest tingitud raskusi katse täitmisel.

 Üsna ootuspäraselt paranes katsealustel trükkimise kiirus ja täpsus, saavutades ühtlase taseme umbes 11. tsükli paiku. Ajulaineid vaadates aga oli näha, et puhkeperioodidel muutusid lained oluliselt rohkem kui trükkimise enda ajal. Kui katseisikud järgmisel päeval tagasi tulid, ei olnud öösel magamise ja muude tegevustega tekkinud oskustes nii suurt paranemist kui esimesel päeval just lühikeste pauside ajal.

 Teadlastel tekkis küsimus: kas õppimine toimub rohkem harjutamise või puhkamise ajal? Andmeid uuesti analüüsides leitigi, et sooritus paranes põhiliselt puhkuse ajal, mitte trükkides. Lisaks avastati, et just puhkepauside ajal tegeles aju mälestuste või praegu tavamõistes oskuste tugevdamisega: puhkamise ajal toimunud muutused ajulainete beetasageduses käisid kaasas puhkuse ajal toimunud oskuste paranemisega. Osad õppimisega seotud ajulainete mustrid tekkisidki ainult puhkamise ajal, aga mitte trükkides.

Uuringu autorid teevad sealt järeldusi selle kohta, kuidas võiks planeerida taastusravi näiteks insuldi läbi teinud patsientidel, aga minu arvates kehtib see puhkepauside tähtsus ka näiteks pilliõppe, patsi punumise või iga muu motoorse oskuse omandamise kohta.

 Laisklemine au sisse!

Sama tähtis kui õppimine, lugemine, liikumine, harjutamine, hästi söömine, magamine ja mängimine, on ka niisama vabalt päevas kulgemine. Mul on väga suur mure nende laste pärast, kes kaheksast kaheksani iga päev rakkes on – koolitunnid, huviringid, kodused ülesanded ja kui kella kümneks magama jõuab, on isegi hästi.

Vaimse tervise häired on igal pool maailmas haiguslehtede välja kirjutamise ja puude määramise põhjustena tippu ronimas, nendele asjadele võiks olla võimalik pidurit tõmmata, kui sellele teadlikult tähelepanu pöörata. Ma ei ütle, et see peaks olema vaikuseminutid või mõni muu kommertsialiseeritud viis rahulikult olla; niisama molutada võiks igaüks ise ka rahulikult osata.