Keha

ANDRES METSPALU: geeniinfo toel saavad arstid tulevikus paremini ravida (39)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 9. september 2019, 15:17
Andres MetspaluFoto: Tiina Kõrtsini
„Inimesed peaksid aru saama, et see on nagu kuule lennu ettevalmistamine,“ ütleb Pealinnale antud intervjuus Eesti Geenivaramu direktor professor Andres Metspalu (68), kelle sõnul on tulevikus geenivaramust abi igal perearstil nii haigusriskide kui ka õigete ravimite määramisel. „Eesti on oma geenialases uurimistegevuses jõudnud maailma tippu.“

Geeniandmete põhjal saavad perearstid veel paremini kui enne otsustada, mis ravimid igaühele kõige paremini sobiksid. „Eelkõige peaksid andmebaasi minema andmed nende ravimite kohta, mis inimesele ei sobi,» ütleb Metspalu. "Meie geneetika on selline, et ühed rohud sobivad paremini kui teised. Praegu näeme ju palju seda, et inimestel tekivad mingite rohtude tarvitamisel soovimatud kõrvalnähud.“

Samal teemal

Perearst saab ka kindlaks määrata, milliste teiste ravimitega antud ravim inimesele ei sobi ja kui suur peab olema iga inimese individuaalne doos. "Ühele inimesele on vaja rohkem, teisele vähem rohtu,» selgitab Metspalu. "Samuti saab perearst hakata hindama teie haigusriske, mis on meditsiinis uus suund. Inimene võib olla pealtnäha täiesti terve, ei kaeba midagi, aga tal on mingi haiguse osas geneetiline eelsoodumus. Juba praegu on arstidel andmebaas, millised ravimid võivad koos kasutades tekitada mingi uue toksilise molekuli, aga nende kõrvale tuleb varsti siis ka teie geneetilisest eelsoodumusest tekkida võiva mõju hindamine."

 Metspalu sõnul on 15-20 haigust, millesse inimesed tavaliselt surevad. "Pooled inimesed surevad Eestis südame-veresoonkonna haigustesse ja üks kolmandik vähki,“ räägib ta. „Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tartu likooli kliinikumis uuritakse südamehaiguste ja naiste rinnavähi tekkimise pärilikke riske. Igaüks võib muuta oma elustiili. No näiteks kui kellelgi on risk haigestuda südamehaigusse,  siis on vaja võtta mingit ravimit, mis vähendab kolesterooli. Kellel on diabeedioht, sellel tuleb langetada kehakaalu. Kui aga kehakaal on juba normis, aga ikka on risk, siis on olemas tabletid, millega haigestumist ära hoida.“

Algamas on personaalmeditsiini ajastu

Nüüd on riik asunud korraldama ka seda, kuidas geeniandmed jõuaksid e-tervishoiusüsteemi kaudu perearstideni. „Võib öelda, et selle sammuga on algamas personaalse meditsiini ajastu,“ lausub professor. „Praegu töötatakse välja tarkvara. Kui geeniandmed jõuavad e-tervise süsteemi, siis saab neid vaadata nagu kõiki teisi teie tervist puudutavaid andmeid, nagu ükskõik millist röntgenipilti, vereanalüüse jm.“

 Geeniteaduse kasutamine meditsiinis muutub samas üha enam tehisintelligentsi pärusmaaks. "Inimesed ei suuda võistelda tehisajuga," märgib Metspalu. "Tavaline arst suudab kasutada umbes viiendikku kogu infost, mida ta inimese kohta teab. Aga arvuti kasutab ära kõik . Tehisintellekt ja selle loodud algoritmid saavad personaalmeditsiinis arsti parimaks abimeheks. Geneetika on üks arsti abistav instrument, nagu röntgenipilt või tomograafia, aga vahe on selles, et kui need annavad pildi sellest tänasest seisust, siis geneetika ütleb, millist röntgenipilti näeme tulevikus ehk aastate pärast. See teebki geneetika eriliseks.“

Veel saab hakata geenidoonoriks

Praegu on veel 10 000 inimesel võimalus jätta oma tervise- ja geeniandmed geenivaramusse. „Ma saan täiesti aru, et inimesed, kes hakkasid geenidoonoriks juba 2002. aastal, küsivad, miks nad peavad nii kaua ootama,“ selgitab Metspalu. „Aga inimesed peaksid aru saama, et see on nagu Kuule lennu ettevalmistamine, see võtab aega. Praegu me veel värbame aktiivselt uusi geenidoonoreid. Aasta lõpuks jõuame kindlasti niikaugele, et meil on juba üle 200 000 doonori. Et üldse saaks teha mingeid teaduslikke järeldusi ehk et ravida ühte inimest, peab alguses olema mitmesaja tuhande inimese geeniandmeid.“

 Ka Euroopa Komisjon on hakanud nüüd juurutama personaalset meditsiini üle kogu Euroopa. „Nüüd on kõigi pilgud pööratud Eesti peale, et kuidas meil läheb,“ märgib professor. „Eesti on oma geenialases uurimistegevuses ja selle võimaliku kasutamisega tavameditsiinis jõudnud maailma tippu.“

 Geeniteadus saab Metspalu sõnul lisaks ravile ja haiguste ennetusele aidata ka leida inimese kohta elus. „See aitab valida elukutset, elukohta jne,“ tähendab ta. „Kellele meeldib vaikus, kellele rohkem teiste seltsis. Kui oled tugevalt oma õiges kohas, siis saab ka tervelt elatud aastate arv muutuda palju pikemaks.“

39 KOMMENTAARI

Kus on need geeniuuringu tulemused ? 2,aastat? 10. september 2019, 15:20
Juba 2,aastat on möödas ja Oma tervise andmetest ei tea ma midagi ;; aga lubati Varem ?
o
oh naiivsust 10. september 2019, 01:14
kindlasti ei hakka arstid tänu sellele infole paremini ravima, vaid parem on rahvast manipuleerida. Ning kõik hädad saab ajada geenide kaela.
Loe kõiki (39)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee