ÄRA MAGA UURINGUT MAHA! Jämesoolevähk ei anna kohe tunda (4)

Kõige enam esineb seda 60–69-aastastel meestel ja naistel. Jämesoolevähki on võimalik enne kaebuste tekkimist lihtsalt avastada ja ravida.

Tänapäeval suudetakse juba pisut enam kui pool vähki haigestunutest täiesti terveks ravida. Ravi edukuse võti peitub aegsas avastamises.

Vähi varajaseks avastamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud meetodina sõeluuringut, sest see annab võimaluse uurida ühiskonnasegmenti, kes on mõne sagedase ja raskeid tagajärgi põhjustava haiguse riskigrupis. Näiteks Eestis korraldatakse naistele suunatud rinna- ja emakakaelavähi ning mõlemale sugupoolele jämesoolevähi sõeluuringut.

Sel aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule mehi ja naisi, kes on sündinud aastal 1953, 1955, 1957 ja 1959.

Haigestumise riskitegurid

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul ei ole vähi täpne tekkemehhanism endiselt päris selge. „Aina rohkem jõutakse seisukohale, et pärilikkus mängib vähi tekkes väikest rolli ning suurem roll on elustiilil,“ selgitab ta.

Jämesoolevähi teke on astmeline ja mitme teguri koosmõjust sõltuv suhteliselt pikk protsess. Arvatakse, et vähieelsete muutuste tekkest kulub vähi väljakujunemiseni vähemalt 10–15 aastat. Enamik jämesoolevähkidest tekib algselt limaskesta healoomulistest kasvajatest ehk polüüpidest. Aja jooksul võivad polüübid suureneda ja muutuda, kuid kõik ei arene soolevähiks. Polüübid võivad ka taandareneda, kuid umbes iga 20. polüüp areneb edasi ja sellest võib tekkida vähk.

Kuna jämesoolevähk on aeglase tekkega, suureneb vanuse kasvades ka risk haigestuda vähki. Risk kasvab märgatavalt alates 50. eluaastast. Kõige rohkem avastatakse jämesoolevähki esimest korda üle 70-aastastel inimestel. Mida kõrgem on keskmine eluiga ja mida rohkem on elanikkonnas vanemaid inimesi, seda suurem on jämesoolevähi esinemismäär.

Vanuse kõrval on jämesoolevähi tekkes oma roll toitumisharjumustel, ülekaalulisusel, suitsetamisel, eelnevalt esinenud healoomulistel jämesoolekasvajatel (polüüpidel) ning lähisugulaste seas jämesoolevähi esinemisel. Üks jämesoolevähi või olulise polüübi juhtum lähisugulasel kahekordistab vähki haigestumise riski.

Osa riskitegureid on maandatavad, seega saab igaüks tervise heaks palju ära teha. Näiteks on võimalik parandada elustiili ja terviseseisundit rohkem jalgsi liikudes ja toidus punase liha osakaalu vähendades. Riske aitab maandada ka sõeluuringus osalemine.

Mida tähendab sõeluuringus osalemine?

Midagi rasket sõeluuringus osalemises ei ole. Vastupidi, see on üks lihtsamaid, ent suure kaaluga otsuseid, mida saab tervise heaks teha.

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks kutse saanud on oodatud perearsti või -õe vastuvõtule. Seal antakse neile peitvere testi tegemiseks vajalik komplekt. Komplektis on test, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on trükitud labori aadress. Testi saab teha endale kõige turvalisemas kohas – kodus. Sõeluuringus osalemine on ravikindlustatud inimestele tasuta, sest uuringut rahastab haigekassa.

Kui testi tulemused on korras ning labor proovist peitverd ei leia, teavitatakse sellest patsienti ja uus kutse kontrolluuringule saadetakse kahe aasta pärast. Kui aga on tuvastatud peitverd, tuleb täiendavateks uuringuteks võtta ühendust perearstikeskusega. Enamasti on täiendavaks uuringuks jämesooleuuring ehk koloskoopia, mis annab kõige kindlama vastuse võimaliku haiguse kohta. Kui soolestikust avastatakse polüübid, eemaldatakse need kohe samal protseduuril.

Sõeluuring tagab turvatunde

Möödunud aastal oodati sõeluuringule 48 493 inimest. Uuringus osales 51 protsenti kutsututest ja neist kaks protsenti vajas edasist koloskoopiat. Friedemanni sõnul soovitakse, et sõeluuringul osaleks vähemalt kolmveerand sihtrühmast. Ta lisab, et haiguse varajases staadiumis avastamise kõrval on üks suuremaid sõeluuringu eesmärke anda inimestele turvatunnet.

Sõeluuringu käivitamisega on Eestis kümne aasta jooksul võimalik ära hoida 33–74 jämesoolevähi surmajuhtu ning võita 60–69-aastaste inimeste peale kokku 71–136 kvaliteetselt elatud aastat. Aegsasti ravi alustades on väga tõenäoline, et inimene terveneb täielikult ja säilitab senise elukvaliteedi.

Kutset ei pea ootama jääma

Vähi sõeluuringu kutse saadetakse inimestele meili teel. E-kutse saavad kõik sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kel on [email protected] meiliaadress suunatud isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse.

Kui vähiregistris ei saada meiliaadressi kohta infot, saadetakse paberkutse rahvastikuregistris märgitud aadressile.

Sõeluuringus osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui su sünniaasta on sõeluuringu sihtrühmas, võid uuringus osalemiseks pöörduda ise perearsti või -õe poole.

Kindlasti peaks minema perearsti juurde siis, kui väljaheites on nähtavat verd või on raskusi keha kergendamisega.

Vähi sõeluuring on eelkõige hea võimalus kontrollida tervist ja veenduda, et oled terve. Jämesoolevähi sõeluuringu kohta leiab rohkem infot kampaanialehelt www.soeluuring.ee.