BIOKEEMIK SOOVITAB: piim on soodsaim viis hoida end tervena! (38)

Piim on inimese igapäevamenüüs olnud olulisel kohal mitu aastatuhandet, sisaldades paljusid asendamatuid toitaineid, mida taimsest toidust ei saa kergesti või üldse mitte kätte. „Piim on ainus toit, mis sisaldab kõiki rakkude kasvamiseks ja toimimiseks vajalikke toitaineid: süsivesikuid, valke, lipiide, mineraale ning vitamiine hästi omastatavas vormis,“ selgitas Laht.

Lehmapiimas on seejuures mineraale umbes kolm korda rohkem kui rinnapiimas. Mineraalide omastamist soodustab ka piimarasv. „Piimarasva koostises leidub rasvlahustuvaid A-, D-, E- ja K-vitamiine, fosfolipiide, kolesterooli ja asendamatuid erinevaid rasvhapped. Lühikesi rasvhappeid kasutatakse kiireks energia tootmiseks,“ rääkis Laht.

Piimas sisalduvate valkude ja vitamiinide koosmõjul imenduvad kaltsium ja teised mineraalid oluliselt paremini kui toidulisandite abil. Kaltsium on eriti oluline lapsele kasvavas eas, kui pannakse alus luustikule. „Kui täiskasvanud inimese toit ei sisalda piisavalt kaltsiumi, siis võetakse kasutusele luudesse ladestatut. Luukudet ehitatakse aga umbes 25. eluaastani,“ nentis Laht.

Piimatoodete tarbimine on kõigele lisaks soodsaim viis tervise hoidmiseks, sest vaid paar klaasi piima või hapupiimatoodet ja juustu suudab katta organismi igapäevase grammise kaltsiumivajaduse. Taimsete jookide (näiteks mandlijook, kaerajook) kõrvale tuleb tihtilugu tarvitada aga erinevaid toidulisandeid.

Arvatakse, et piimatooted  tõstavad kehakaalu, kuid ka see ei pea Lahe arvates paika. Tema sõnul võib imikusegudes piimarasva asendamine taimsete rasvadega olla üks liigse kehakaalu tekke algpõhjustest. Täispiimas ning selles sisalduvad rasvhapped täidavad aga kõhtu, mis võivad hoopis ennetada ülesöömist. Piimavalgud ja -rasv sisaldavad nimelt isu regulaatoreid.

Vanemas eas toidu seedimine aeglustub, mistõttu on Lahe sõnul soovitatav eelistada hapendatud piimatooteid ja juustu, milles valgud on osaliselt aminohapeteks lagundatud ja piimasuhkrut on vähem või üldse mitte.

Piima menüüst välja jätta pole mõistlik mistahes eas. ”Imetaja järglasena oleme kohastunud saama toitaineid piimast ja piimatoodetest,” leiab Laht.

Kas teadsid, et ...

• Piimaloomad kodustati Euroopas tuhandeid aastaid tagasi. Geenimutatsioon, mis tagab piimasuhkru omastamise ka täiseas, tekkis Lõuna-Euroopas umbes 5000 aastat tagasi.
• Piimas on praeguseks identifitseeritud üle 200 000 erineva keemilise aine, ainuüksi erinevaid valke on paar tuhat.
• Poolkõvad ja kõvad juustud sobivad ideaalselt ka laktoositalumatute inimeste toidulauale.
• Valkude seedimine kiireneb ja täiustub organismi kasvades, mitte ei halvene.
• Inimene kasutab oma ainevahetuses päevas rohkem kui gramm kolesterooli. Liiter täispiima sisaldab maksimaalselt 120 mg kolesterooli. Normi ületamiseks on inimesel vaja juua 10 liitrit täispiima.