Keha

ÄRA KANNATA VALU! Sellised on liigesesõbralikud eluvalikud (1)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 26. september 2019, 05:00
Liigestele tuleb mõelda juba enne, mitte siis, kui need juba valutavad. Foto: Vida Press
Liigesevalu on väga sage mure, mis kimbutab tihti eakamaid inimesi, aga ka noori, kel mõni reumaatiline haigus, räägib Apotheka proviisor Sirle Lepla.

Mida siis ette võtta, et liigesed endast jäikuse ja valuga liiga tihti märku ei annaks? Kõige tähtsamad on muidugi regulaarsed arstivisiidid ja analüüsid ning eeskujulik skeemijärgne ravimite tarvitamine – et liigesepõletik oleks kontrolli all ega saaks süveneda. Samas saab ka ise igapäevaselt paljutki ette võtta, et oma liigeste tervist hoida.

Jälgi oma kehakaalu. Ülekaal põhjustab liigestele liigset koormust ja need vananevad kiiremini. Liigestel on kergem isegi siis, kui kaal väheneb vaid viie kilo võrra.

Eelista liigesesõbralikke spordialasid. Liigeseid võivad kahjustada kõik jooksmisega seotud spordialad. Jooksmisel tekivad liigestes mikrotraumad, mis hiljem mõjutavad kahjulikult liigeste tervist. Liigeste jaoks on kindlasti ohutum tegeleda näiteks ujumisega, mis kergendab liigeste tööd, või rattasõidu ja kepikõnniga, mis tagab liikumise ajal liigeste õige funktsionaalse liikumise.

Foto: Pixabay

Samal teemal

Hoia rühti ja muuda keha asendeid. Oma tööülesandeid võiks planeerida nii, et iga natukese aja järel saaks muuta kehaasendit ja koormuse liiki. Tuleb õppida õigesti raskusi tõstma ja kandma – parem kanda kahte pooltühja kotti kui ühte rasket. Tuleb kasutada töötamist lihtsustavaid abivahendeid, aeg-ajalt puhata ja võimelda.

Sobiva kõrgusega jalanõud. Ebamugavad ja väga kõrge kontsaga või kontsata jalatsid kahjustavad liigeseid. Enda säästmiseks võiksid naised valida 3–4 cm kõrguse kannaosaga jalatsid.

Ortopeedilised jalatsid. Ortopeedilisi jalatseid ei ole kindlasti vaja kanda igaks juhuks, küll aga on nii ortopeedilised jalatsid kui sisetallad põhjendatud näiteks ülekaalu, pöia-, kanna- või põlvevalude korral, jaladeformatsioonide – näiteks viltuse suure varba või väljaulatuva liigesenuki, aga ka näiteks lastel X-jalgsuse või väga painduvate liigeste korral. Kui jala deformatsioon on juba tekkinud, ei saa seda muuta olematuks, kuid ortopeediliste jalatsite abil saab takistada deformatsiooni edasist arengut ning vältida piinavaid jalavaevusi.

Palju vedelikku ja oomega-3 rasvhappeid. Liigeste tervist mõjutab otseselt ka toit. Menüüsse tuleb rohkem lisada puu- ja köögivilju, et saada piisavalt vitamiine ning vähendada kiirete näkside ja magusa söömist. Peab vähendama soola tarbimist.

Liigestele tuleb kasuks Vahemere dieet: köögivili ja mereannid, mis sisaldavad rohkesti oomega-3 rasvhappeid. Päeva jooksul on soovitatav juua kuni kaheksa klaasi vett.

Foto: Pixabay

Kuidas säilitada liigeste liikuvus?

Keskikka jõudes on oluline aidata organismil uueneda ja säilitada liigeste liikuvus, selleks tasub tarbida vajalikke lisaaineid. Kindlasti ei tohi kannatada valu, sest see viib organismi stressiseisundisse – apteegist leiab ka erinevaid võimalusi valuga võitlemiseks.

Ained, mis soodustavad liigesekõhre taastumist, mikropragude ja väikeste kahjustuste paranemist ning parandavad liikumisvõimet, on glükoosamiin ja kondroitiin. Glükoosamiini sobib hakata kasutama juba esimeste sümptomite korral, kui liigeses tekib naksumine, kerge valulikkus või ebameeldiv tunne. Nii glükoosamiin kui kondroitiin sobivad hästi liigesemurede ennetamiseks – näiteks kui koormus liigestele on tavapärasest suurem – olgu see siis tugeva sporditegemise või ka ülekaalu tõttu.

Glükoosamiini- ja kondroitiinipreparaati tuleks tarvitada järjest vähemalt kaks kuni kolm kuud, pärast seda pidada paar kuud vahet ning siis teha järgmine kuur. Kui aga probleem on tõsisem ja pikalt kestnud, ei pruugi vaid toidulisandi annusest abi olla ja vajalik on minna arsti juurde.

Apteegipraktika näitab, et seda toidulisandit tullakse pigem küsima siis, kui juba probleemid on tekkinud – liiges valutab, võib olla turses ning liikumine on valu tõttu häiritud.

Foto: Pixabay

Spetsiaalselt liigeste tervise heaks mõeldud preparaatidest on populaarne ka Litozin Kollageeniga, mis sisaldab hüaluroonhapet, kollageeni, koer-kibuvitsa pulbri ekstrakti, vaske ja C-vitamiini. Need on kõik ained, mis mõjuvad hästi liigeste tervisele ja liikuvusele ning aitavad kaasa luude ja kõhrede normaalsele talitlusele.

Tabletid, salvid ja plaastrid valu vastu

Leevendust saab ka valuvaigistitest. Võimalusel võiks tablettide võtmisele  eelistada pigem välispidiseid ehk pealemääritavaid geele ja salve ning valuvastaseid ja põletikku leevendavaid plaastreid. Lokaalselt ja suukaudselt manustatava valuvaigisti toimet on näiteks artroosipatsientide ravis mitmete uurimustega võrreldud ning leitud, et valutavale kohale määritav diklofenakgeel on valu leevendamisel vähemalt sama tõhus kui suukaudselt manustatav ibuprofeen.

Valu leevendavatest plaastritest uusim on Nanoplast valuvaigistav plaaster, aga leevendust võid muidugi tuua ka vana hea pipraplaaster, mida samuti sel puhul kasutatakse. Valu korral mõjuvad kindlasti hästi ka lõõgastavad protseduurid, piisav uni ja meeleolu üleval hoidmine, samuti võiks liigesemurega inimene varuda endale koju mitmeotstarbelise külma-kuumakoti või elektrilise soojenduskoti.

Foto: Pixabay

 Igaks juhuks ei tohi ravimeid võtta

Suukaudseid valuvaigisteid ei tohi kindlasti n-ö igaks juhuks tarvitada. Kuigi uue põlvkonna valuvaigistid tekitavad seedetrakti vaevusi harvemini, pole paraku ka need preparaadid seedetrakti kahjustavatest kõrvaltoimetest täielikult vabad. Näiteks paratsetamoolil pole selliseid seedeelundeid kahjustavaid kõrvaltoimeid, nagu neid on teada aspiriini, ibuprofeeni, diklofenaki ja teiste valuvaigistite puhul. Küll aga võib paratsetamool kahjustada maksa. Tavalises raviannuses paratsetamoolil maksale siiski toksilist toimet ei ole, selleks tuleb seda sisse võtta tunduvalt suurem annus.

Kui on vajadus pikemat aega tarvitada ibuprofeeni ja teisi analoogseid mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, on seedetrakti kahjustuste ning võimalike kõrvaltoimete vältimiseks ja ennetamiseks abi omaprasooli või pantoprasooli sisaldavatest preparaatidest.