Foto: Vida Press
Hea nõu
29. november 2019, 11:34

PEREARST: paljud mehed mõtlevad endiselt tervisele alles siis, kui on juhtunud midagi ränka (10)

Perearst Eero Merilinnu arvates on meeste terviseteadlikkus viimastel aastatel oluliselt tõusnud. „Mehed jõuavad aina sagedamini muredega perearsti juurde,“ märkis Merilind. Samas hakkavad paljud endiselt  mõtlema tervisele alles pärast ränki sündmusi.

„Minu kogemus näitab, et kõrgema haridusega mehed on altimad muresid arstile kurtma ning nad on valmis nägema vaeva  tervislike eluviiside nimel. Paljud minu meespatsiendid on jätnud suitsetamise maha, jälgivad kehakaalu, teavad, mida tähendavad kolesterool, vererõhk ning kehamassiindeks. See kõik on terveks meheks olemise osa, märkis Merilind, kes on ka  Eesti Tervise Fondi juhataja.

„Kahjuks jõutakse vaimsete probleemidega perearsti juurde ikkagi tunduvalt harvem,“ sõnas Merilind. „Endiselt on see meestele tabuteema, millest ei taheta rääkida ning mida varjatakse. Tihti valitakse pingete maandamiseks alkohol või mõni muu mõnuaine. Paljud ei teagi, et tegelikult on ka hingehädade korral samuti võimalik pöörduda perearsti poole ning arutada, kuidas edasi toimida – kas alustada ravi perearsti juures või minna psühhiaatri juurde.“

Eero Merilind julgustab mehi olema avatud ning mitte jääma oma muredega üksi. „Ka hingehädasid saab edukalt ravida, tuleb teha see lihtne samm ning otsida abi. Murede leevendamine mõnuainetega on nõiaring, millest on väga raske ise välja tulla. Palju parem on õigel ajal abi küsida.“

Foto: Pixabay

Movember tõstab teadlikkust

Perearsti arvates tõstavad sellised teadlikkuse tõstmise kampaaniad nagu movember keskmesse meeste tervise ning aitavad olukorral paremini silma peal hoida.

Movembri üks eesmärke on vähendada aastaks 2030 meeste enneaegset suremust 25% võrra. Eelkõige on kampaania keskmes meheks olemine, meeste suitsiidiennetus ning tähelepanu pööramine eesnäärme- ja munandivähi varasele avastamisele.

Foto: Pixabay

Merilind soovitab enne PSA-testi tegemist konsulteerida perearsti või uroloogiga. „Kui perekonnas on eesnäärmevähki esinenud ning ka vanuses 50–69 aastat võib PSA-testi tegemist vajadusel kaaluda. Tänaseks teame, et eesnäärmevähi riskitegurid ongi perekondlik eelsoodumus ja vanus. Oma praktikas näen ka seda, et mehed tunnevad rohkem muret eesnäärme tervise pärast ning ei häbene nii delikaatsel teemal perearstiga nõu pidada,“ lisas doktor. „Noortel meestel ei ole põhjust tõtata ilma igasuguste näidustusteta PSA-testi tegema, kuid kindlasti tuleks arstile pöörduda juhul, kui on tekkinud urineerimisraskused, veri uriinis või seemnevedelikus ja püsiv valu vaagnas.“

Perearst rääkis, et endiselt hakkavad väga paljud mehed oma tervisele mõtlema siis, kui on juhtunud midagi ränka. „Näiteks kui hea sõber või lähedane on saanud tõsise infarkti või insuldi. Mõnikord loobutakse siis pahedest päevapealt, aga kui tervis hakkab paranemise märke näitama, langetakse taas halbade harjumuste küüsi. Vanadest harjumustest on väga raske loobuda ning see nõuab tugevat motivatsiooni. Siin on meestele väga oluline perekonna ja sõprade tugi.“