Uudised

HOIA KEHA VITAMIINIVARUD KORRAS! Mis juhtub, kui sa ei saa piisavalt C- ja D-vitamiini? (1)

Geidi Raud, 30. jaanuar 2020, 06:00
Vitamiine on organismil vaja küll väga väikestes kogustes, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Foto: Vida Press
Kui vitamiinide tasakaal kehas on paigas, võid julgelt ümiseda ansambli Vitamiin tuntud laulu sõnu: „Olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi!“

Oled pidevalt väsinud, loid ja tuju kõigub? Need võivad olla esmased vitamiinide puudujäägi tunnused. Tervise Arengu Instituudi (TAI) koduleheküljel tuuakse välja mitu põhjust, miks vitamiinipuudus tekib. Muu hulgas on suur süü tasakaalustamata ühekülgsel toitumisel. Tervislikust toidust võib vitamiinid välja pigistada vale töötlemine, näiteks liiga pikk kuumutamine või mitmekordne soojendamine. Et vähendada vitamiinide kadu, tasub pista köögiviljad alles siis potti, kui vesi keeb, ning kasutada ära ka keeduleem, valmistades sellest kastet või suppi. 

Samal teemal

Mõnel eluetapil on vaja rohkem vitamiine, näiteks beebiootel või imetavatel emadel suureneb vajadus enamiku vitamiinide järele. Ka lapsed ja eakad vajavad rohkem näiteks D-vitamiini. Vitamiinid imenduvad kehvemini liiga suurte kohvi- ja napsisõprade ning suitsetajate organismi. Stressirohke, aga ka väga sportlik eluviis suurendab hoopiski B-grupi vitamiinide vajadust.

Vitamiinipuuduse tekkimist mõjutavad ka mõned ravimid. Medicumi pereõde Anastasia Atajants toob välja, et  D-vitamiinil ei lase organismi imenduda näiteks krambi-, kolesterooli- ja kaalulangetamise ravimid. „C-vitamiini imendumist takistavad antibiootikumid, hormoonravimid, sh osad rasestumisvastased ravimid,“ loetleb pereõde.

Vitamiine on organismil vaja küll väga väikestes kogustes, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. 

Foto: Tiina Kõrtsini

Miks on vaja C-vitamiini?

C-vitamiini on vaja naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talituseks, haavade normaalseks paranemiseks, organismi vastupanuvõime tõstmiseks ning kevadväsimuse ja stressi peletamiseks. C-vitamiini on nimetatud ka elujõu vitamiiniks, sest selle puudusel kaotab inimene elujõudu ja energiat. Seda sisaldavad kõik puu- ja köögiviljad ja marjad. 

Soovitatav päevane tarbimiskogus – 100 mg – sisaldub näiteks keskmiselt kas 60 grammis astepajudes, paprikas või petersellis,  80 grammis mustades sõstardes, 200 grammis punastes sõstardes, 230 grammis peakapsas, apelsinides, mandariinides või sidrunites. Kui selline roheline ja värviline kraam on mingil põhjusel vastumeelne, tasub kaaluda C-vitamiini toidulisandi soetamist. 

Foto: Tiina Kõrtsini

D-vitamiini on muu hulgas vaja kaltsiumi ja fosfori paremaks omastamiseks, vere hüübimise ja südametöö toetamiseks ning nakksute- ja diabeediriski vähendamiseks.

D-vitamiini leidub TAI kodulehekülje andmetel omastuval kujul vaid loomset päritolu toidus. Näiteks munakollases, rasvases kalas, maksas ja D-vitamiiniga rikastatud piimatoodetes. Soovituslik päevane D-vitamiini tarbimiskogus – 10 μg – sisaldub keskmiselt kas 45 grammis kuumtöödeldud lõhes, kuues munas, 1,25 liitris rikastatud piimas või 1250 grammis rikastatud kohupiimapastas või jogurtis.

D-vitamiini kutsutakse ka päikesevitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. Suvekuudel piisab sellise reaktsiooni tekkeks, kui päike paistab näole ja käsivartele 6–8 minutit paar-kolm korda nädalas. 

Kuna viimastel andmetel on paljudel eestimaalastel D-vitamiini tase veres allapoole soovituslikku, siis soovitatakse vähemalt septembrist kuni aprilli lõpuni võtta lisaks D-vitamiini rasvlahustuva preparaadina. 

Vitamiine soovitatakse toidulisandina võtta vähemalt 4-6 nädalat, sest selle aja jooksul orienteerub organism ümber  uuele ainete vahekorrale. Vitamiine on parem võtta hommikul või lõuna ajal, mitte õhtul, kuna need võivad segada und.

Päikesevitamiin D!Foto: Tiina Kõrtsini

D-vitamiini üledoos

D-vitamiin koos oma semude A-, E- ja K-vitamiiniga on rasvlahustuv,  B- ja C- vitamiin aga on vesilahustuvad. 

Medicumi pereõde Anastasia Atajants loetleb, et D-vitamiini üledoosi tunnused on nõrkus, peavalu, iiveldus, kõhuvalu, sügelus, lihasnõrkus, liigestevalud, tugev janu, kõhukinnisus, sage urineerimine, kõrge vererõhk ja südamekloppimine. „D-vitamiini üledoosi tüsistusteks võivad olla ka südame- ja neerupuudulikkus,“ rõhutab ta olukorra tõsidust.

D-vitamiini liigselt sisse võtnud inimene peaks Atajantsi sõnul loobuma kohe toidulisandi võtmisest ning vähendama ka piimatoodete söömist. „Kui sümptomid avalduvad raskelt, tuleb kutsuda kiirabi. Mõõdukate sümptomite korral tuleks pöörduda perearsti poole,“ märgib pereõde.