Keha

KARDIOLOOG MARGUS VIIGIMAA: kas vererõhu mõõtmisele tasub nii palju tähelepanu pöörata? (8)

Prof Margus Viigimaa, 13. veebruar 2020, 11:56
"Teatakse, et kõrge vererõhuga on suur risk saada südameinfarkt või ajuinsult, kuid seda, et kõrge vererõhk võib kiirendada jalaarterite ateroskleroosi, nii palju ei teata," ütleb kardioloog Margus Viigimaa.Foto: Tiina Kõrtsini
Kas kõrgest vererõhust räägitakse juba liiga palju? Kas vererõhku on üldse vaja nii sageli mõõta? Kardioloog Margus Viigimaa kirjutab nii kõrgvererõhutõve ravi edusammudest, uutest võimalustest kui ka muredest.

Kuigi võib tunduda, et terviseinfo on laialt kättesaadav ja inimesed räägivad juba liiga tihti kõrge vererõhu ohtudest, pole võimalik sellele üleliia tähelepanu osutada. Kõrgvererõhktõbi puudutab kolmandikku inimestest ning see on jätkuvalt Eesti inimeste üks keskne terviseprobleem.

Viimasel 25 aastal on edasiminek olnud tohutu: kõrgvererõhktõve ehk hüpertooniatõve adekvaatset ravi võib pidada isegi viimase 20 aasta üheks suurimaks meditsiinisaavutuseks, mis on vähendanud ajuinsuldi esinemist ning sellega tihti kaasnevat invaliidsust.

Praeguseks on Eesti ravivõimalused (ja samas ka ravimahud) jõudnud lähemale Põhjamaadele, mis on teatavasti kõrgvererõhktõve esinemisesageduse poolest maailmas esirinnas. Oleme järjest tõstnud raviefektiivsust, suudame ohjata vererõhku ja raviga soostumust. Meil on aga jätkuvalt veel maa minna, et jõuda raviohjamisel päris samale tasemele.

Foto: Pixabay

Samal teemal

Ravivõimaluste täiendamine

Üks murepilv on seotud näiteks sellega, et uute ravivõimaluste pealetulek on juba mõnda aega peatunud. Eesti arstid suudavad olemasolevate meetoditega ära ravida 90% patsientidest, sealhulgas valdav osa patsientidest saab edukat ravi juba oma perearsti juures.

Sellele vaatamata ei ole meil 10% patsientidest eri põhjustel siiski parimaid ravivõimalusi pakkuda. Näiteks on üheks südame- ja veresoonkonna haiguseks alajäsemete ateroskleroos ehk nn veresoonte lupjumine, mis on viimasel ajal küll rohkem tähelepanu saanud, aga mida on siiski liialt vähe käsitletud. Ka selles on oluliseks tekkekomponendiks just kõrge vererõhk koos suitsetamise ja kõrge kolesteroolitasemega - nende koosmõjul veresooned ahenevad ja tagajärjeks võib olla isegi jala amputeerimine.

Teatakse, et kõrge vererõhuga on suur risk saada südameinfarkt või ajuinsult, kuid seda, et kõrge vererõhk võib kiirendada jalaarterite ateroskleroosi, nii palju ei teata. Eriti on jalaarterite lupjumise risk suurem inimestel, kes on juba korra infarkti või insuldi läbi elanud ning nende patsientide ravimeetod on piirdunud seni peamiselt vaid aspiriini manustamisega.

Samas näitavad hiljutised uuringud, et näiteks antikoagulantide (vere hüübimist mõjutavad ained) väikesekoguselisel manustamisel koos aspiriiniga on võimalik jalaarterite haiguste ning ka infarkti või insuldi kordumise riski oluliselt madalamal hoida. Eriti oluline on see just seepärast, et tänapäevaseid vere hüübimist mõjutavaid ravimeid saavad patsiendid ei pea ravimi mõju vere hüübimisele kontrollima ning saame seetõttu seda oluliselt kergemini raviskeemi viia.

Lisaks on ilmselt üheks loodetavasti lähiajal lisanduvaks puhtalt kõrgvererõhutõve ravivõimaluseks uue generatsiooni neeruarteri kateetrid, mille abil on võimalik takistada andmast organismil signaali, et vererõhku peab tõstma. Nii saab pakkuda patsiendile uut tõhusat meetodit kõrge vererõhuga võitlemiseks.

Foto: Pixabay

Õnneks ei vaja paljud kõrge vererõhu käes vaevlevad inimesi üldse tablettraviravi või saavad vähemalt selle alustamist võimalik palju aastaid edasi lükata. Kõrge vererõhk sõltub palju eluviisist ja toitumisest. Näiteks võib 10 kilogrammi võrra kaalu langetades saada suure efekti vererõhu alandamisel. Samuti on mõjusad soola tarbimise vähendamine ning kolesterooli langetus.

Tähelepanu oma vererõhul aga hoidma peab. Arvestades, et põhjamaine kliima ja soolarikas toit soodustavad kõrge vererõhu teket, on regulaarne kontroll parim võimalus veenduda, et see tõbi ei kimbutaks. Kuigi kodumõõtmiste osakaal on aasta-aastalt kasvanud, siis hea oleks käia vähemalt kord aastas ka perearsti juures kontrollimas, et enda mõõtmise täpsuses veenduda.

Seega ei ole ükski vererõhu üle peetud arutelu tulutu ja tähelepanu pööramine liigne. Oleme Eestis kõrgvererõhktõve ravis teinud palju edusamme. Südame- ja veresoonkonna haiguste suremus on oluliselt vähenenud, kuid oleme siiski üks suuremaid hüpertensiooni põdejaid.

Arutelu uute võimaluste üle

Täna koguneb Tallinnas sadakond arsti Eesti Hüpertensiooni Ühingu 25. tegutsemisaastat tähistavale konverentsile, et arutada kõrgvererõhutõve ravi ning veresoonte kaitsmise uute ravimeetodite ja -võimaluste üle. 

Prof Margus Viigimaa on hüpertensiooni ühingu juhatuse liige, ühingu esimene president.