MINNA TÖÖLE VÕI MITTE? Haigena jää koju ja maga korralikult!

Gripi vastu on oluline vaktsineerida end sügisel, et vaktsiin saaks mõjuma hakata ja organismile kõige kriitilisemal hooajal kaitset pakkuda. 

Leede paneb südamele, et hoolas hügieen tähendab tihedat ja hoolikat kätepesu, aga ka hoidumist lähikontaktist haigetega. Kuna gripiviirus levib peamiselt õhkpiisknakkuse kaudu, tuleb rahvarohketes kohtades olla ettevaatlik, eriti aevastamise ja köhimise suhtes. Köhimisel või aevastamisel tuleb pisikute lendumise vältimiseks katta suu küünarnuki, mitte peopesaga. Mõistlik on mitte puutuda kätega näopiirkonda. Käeulatuses tasub hoida desinfitseeriv antiseptik, millega aeg-ajalt käsi puhastada. 

Parim moodus tagamaks tugevat ja tervet immuunsüsteemi on tervislik eluviis: täisväärtuslik ja tasakaalustatud toitumine, värskes õhus viibimine ja regulaarne kehaline koormus. Tähtis on ka piisavalt magada, mitte suitsetada ega alkoholi kuritarvitada.

Kas D- ja C-vitamiini võtmisest on abi ka siis, kui haigus hakkab juba naha vahele pugema?

C-vitamiin kui antioksüdant aitab lühendada põdemise pikkust ja kergendada haiguse kulgu. C-vitamiini maksimumannus haigusperioodil on 1000 mg ning seda ei tohi võtta üle 10 päeva järjest. 1000 mg aga ei imendu kehas korraga ja vesilahustuva vitamiinina tuleb see kehast lihtsalt välja. Korraga imendub kehas 200 mg C-vitamiini, nii et maksimumannuse saamiseks tuleb C-vitamiini võtta 200 mg viis korda päevas.

D-vitamiini sünteesib päikesevalguse toimel ka inimese nahk, seetõttu arvavad paljud, et suvekuudel, aga ka kuudes, mille nimetuses pole r-tähte, ei pea seda haigena lisaks võtma. Eri uuringutes on aga leidnud kinnitust tõsiasi, et suurel hulgal Eesti elanikel on D-vitamiini tase enamiku aastast alumise piiri lähedal või vajalikust tasemest madalam ka suvekuudel. Seetõttu peaks suurem osa inimestest võtma D-vitamiini aasta läbi. Seda peaks võtma ennetavalt immuunsüsteemi tugevdamiseks, mitte kiirustades ja esimeste haigustunnuste ilmnedes. 

Kas haigust saab seljatada juba eos, kui on alles haigeks jäämise tunne, nt tekib tohutu väsimus?

Sellises olukorras on mõistlik juua palju vedelikku – vett, ravimtaimeteed või C-vitamiini sisaldavaid jooke, mis aitavad organismil haigusetekitajad kehast välja uhtuda. Võimalusel tuleb koju jääda ja magada – mitte segi ajada diivanil televiisori vaatamisega! Miski ei mõju kehale tervendavamalt kui kosutav uni. Muidugi võib appi võtta ka küüslaugu, kurkumi, ingveri, kibuvitsa, mustad sõstrad ja muud kodused abivahendid, mis aitavad neutraliseerida kehas viiruslikke toksiine. 

Mille poolest erineb gripp tavalistest külmetushaigustest? 

Rahva seas kutsutakse ekslikult gripiks ka paljusid teisi ülemiste hingamisteede haigusi, rahvakeeli külmetushaigusi. Gripp on muude sügistalvisel hooajal levivate viirushaigustega (paragripiviirused, adenoviirused, rinoviirused, RS-viirused jt) võrreldes oluliselt tõsisem. Grippi põhjustab gripiviirus, millel on mitu alatüüpi ja mis on ainus talveaja viirushaigus, mis võib tekitada tõsiseid tüsistusi, nt kopsu-, neeru- või  põskkoopapõletikku ja lõppeda ka surmaga.

Tavaliste külmetushaigustega kaasneb enamasti nohu, kurguvalu ja kergelt palavikuline ning aeglane haiguskulg, see kestab tavaliselt 3–5 päeva.

Nohu, aga ka märg köha gripile üldiselt iseloomulikud ei ole. Gripi sümptomid on kõrge palavik (üle 38 kraadi), kuiv köha, tugev valu peas, silmades ja liigestes, külmavärinad, põletikuline kurk, hingetoru valulikkus, suur väsimus ja nõrkus.

Millal peaks kindlasti pöörduma arsti poole?

Kui tavalisest külmetushaigusest võib täiskasvanud inimene oma jõududega võitu saada, siis tõsisemate gripisümptomitega – kestev kõrge palavik (üle 38 °C), lihasvalu, peavalu, kuiv köha ja hingamisraskused – peaksid arsti poole pöörduma kõik haigestunud.

On eriti tähtis, et perearstiga saaksid ühendust kõik riskirühma kuuluvad inimesed ehk üle 65aastased, väikelapsed, rasedad ja krooniliste haiguste põdejad, kelle immuunsus on nõrgem.

Gripihaige peab kindlasti püsima kodus, puhkama, magama ja jooma võimalikult palju, sest vedelik viib viiruse koos tekitatud toksiinidega kehast välja. 5-6 päeva pärast võivad tekkida gripi tüsistused, näiteks võib tekkida nohu või kurguvalu, või mõlemad korraga (või ka põskkoopa-, mandli- ja kopsupõletik). Tüsistused vajavad sümptomaatilist ravi ja õigeid ravimeid oskavad soovitada perearst, perearsti õde ja apteeker.

Mida silmas pidada gripihaigete laste ja vanainimeste põetamisel? Kuidas saab põetaja vältida nakatumist?

Kui vähegi võimalik, võiks grippi haigestunud inimese põetaja ise mitte riskirühma kuuluda. Kui muud võimalust ei ole, tuleb põetajal kanda maski ja hügieenist piinliku täpsusega kinni pidada – haigega kokkupuutumise eel ja järel pesta käsi, puhastada pindu puhastusainega, pesta puhastuslappe korralikult. Gripihaige peaks olema võimalusel eraldi toas. Nii haige tuba kui ka teisi eluruume peaks tihedalt tuulutama. 

Gripihaigetest lastest ja vanainimestest võiks perearstile teada anda. Kindlasti tuleb hoolitseda, et haige jooks piisavalt vedelikku, eriti alla aastased lapsed. Vedelikupuudus on kõrge palaviku ja oksendamise korral kiire tekkima. 

Kuidas haigusest võimalikult kiiresti taastada?

Kui haigus on seljatatud, võiks harjumuspärase elukorralduse, tempo ja ka kehalise koormuse juurde naasta järk-järgult, et anda kehale aega taastumiseks. Pärast haigust on organismi vastupanuvõime kindlasti tavapärasest nõrgem ja nakkustele vastuvõtlikum. 

Kindlasti tuleks hoiduda stressist, magada piisavalt ning võtta ette vitamiinikuur, mis võiks sisaldada D-vitamiini, C-vitamiini, tsinki, seleeni. Samuti on soovitatav piimhappebakterite kuur, tasakaalustamaks soolestiku bakteriaalset keskkonda. 

Kui oled haige, võiks koduapteegis olla:

• viiruseid isoleeriv ninapihus (nt Humer Stop Virus, AgoVirax), mis aitab organismil viirustest vabaneda, enne kui need jõuavad paljuneda,
• paratsetamool ja ibuprofeen, mis aitavad peavalu, kurguvalu, kõrvavalu, liigese- ja lihasvalude ning palaviku korral,
• termomeeter palaviku mõõtmiseks,
• kurguaerosoolid (nt saialille-astelpajuõli, taruvaigu-saialilleõli, Faringo Spray) ja imemistabletid (nt Apropos, Isla),
• teesegu või vitamiinidega joogipulber, nt Additiva, millest sooja jooki teha. 

Mesi toetab paranemist

Mesi, millel on antibakteriaalsed omadused ja mis sisaldab antioksüdante, kasulikke ensüüme ja mikroelemente, tugevdab organismi, ergutab immuunsüsteemi ja toetab keha põletikega võitlemisel. Külmetushaiguse ajal on kindlasti mõistlik ka mett süüa. Et kasulikud omadused säiliksid, ei tohi seda kuumutada üle 40 kraadi ega panna külmkappi.