Viimastel aastatel on räägitud väga palju leetritest, mille raskust kipuvad mõned vanemad alahindama, jättes lapsed vaktsineerimata. Aga kui ohtlikud on sarlakid? “Kui haigus õigel ajal ära tunda, saab sarlakeid antibiootikumidega väga kiiresti ravida,” ütleb perearst Piret Rospu.
Samal teemal
“Sarlakitel on mõned vastikud tüsistused (liigeste, neerude, südame poolt), aga kui haigus õigel ajal ära tunda, saab sarlakeid antibiootikumidega väga kiiresti ravida ja neid tüsistusi, mida vanasti oli palju, pole mina isegi näinud,” tõdeb Rospu. Ta lisab, et ilma ravita võivad sarlakid ikkagi ohtlik haigus olla.
“Sarlakeid liikus tänavu jaanuaris rohkem, aga praegu on meil mõned juhtumid olnud,” mainib perearst.
Sarlakid on äge bakteriaalne nakkus, mille vastu ei saa vaktsineerida, kuid seda saab ravida antibiootikumidega. Leetritega on aga hoopis teine lugu. “Leetrid on viirushaigus ja seda ei saa üldse ravida,” selgitab Rospu. Seetõttu on väga oluline, et leetrid ei leviks.
“Sarlakitega kehtib üldiselt põhimõte, et mida varem haigusele jälile saada ja ravi alustada, seda parem, sest võimalikud tüsistused on vastikud ja võivad probleeme tekitada kogu eluks,” kirjutab Rospu oma blogis. Võimalike tüsistuste nimekiri on pikk, näiteks keskkõrvapõletik, meningiit, reuma, südamelihasepõletik, liigesepõletikud, neerukahjustused, teatud psühhiaatrilised nähud jpm.
Mis haigus on sarlakid?
Sarlakid on palavikuga nahalööve, mis tekib strep-A nakkuse korral. Haigestuvad enamasti koolilapsed (tüüpiliselt 5-15-aastased). Alla kaheaastastel lastel on sarlakid haruldased.
Haiguse peiteaeg on 1–4 (7) päeva, haigus algab tüüpiliselt järsu kõrge palaviku tõusmisega koos kogu seda saatva komplektiga: vappekülm, peavalu, iiveldus, lihasvalud, nõrkus. Väikelastel võivad tekkida kõhuvalu, oksendamine ja palavikukrambid.
Ilma ravimata tõuseb teiseks haiguspäevaks palavik väga kõrgele (39,5–40 kraadi) ja langeb järk-järgult normaalseks 5.–7. haiguspäevaks.
Sarlakeid tuleb kindlasti ravida antibiootikumidega, see aitab tüsistusi ära hoida. Õigel põhjusel alustatud õige raviga langeb palavik kiiresti 12–24 tunniga ja haige muutub mittenakkusohtlikuks umbes 24 tunniga. Üsna mõne päevaga näevad lapsed juba päris terved välja ja põhimõtteliselt võivad ka kollektiivi minna, kui üldseisund hea on. Antibiootikumid tuleb ikka lõpuni võtta nii, nagu arst kirjutab, et streptokokile kindlalt 1:0 teha.
Sarlakitele on iseloomulik, et nii pärast haiguse läbi põdemist kui ka pärast antibiootikumidega ravitud haigust hakkab lõpuks nahka peopesadest ja jalataldadelt kooruma.
Mida kodus ise teha saab?
Antibiootikumid võivad ju vahvad olla, kiirendavad paranemist, pidurdavad nakkuse levikut ja aitavad ära hoida neid õudseid tüsistusi, aga tahaks ju kodus ise ka last aidata. Rospu sõnul on kõik enesetunnet parandavad vahendid omal kohal: vedeliku tarvitamine, et kiirenenud ainevahetusest tingitud kadusid asendada; kergesti neelatavad ja mitte ärritavad toidud: supid, kissellid või hoopis mahlapulgad. Kui lapsel isu pole, siis vedelikku peab ta ikka saama. Joogid võivad olla leiged või külmad, päris kuuma ei ole vaja anda.
Kõrge palaviku alandamiseks ja kurguvalu leevendamiseks võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. Õli baasil kurguspreid võib proovida, kui see lapsel enesetunnet leevendab. Kui laps spreipudelit nähes eest ära jookseb, ei ole vaja teda sellega rohkem traumeerida – paranemist see niikuinii ei kiirenda. Väiksematel lastel võivad valu leevendada lutsukommid või pulgakommid, suurematel lastel võib kergendust tuua nõrga soolalahusega kuristamine.
Väldi:
- aspiriini (lastel keelatud)
- alkoholi baasil kurguspreisid (võivad tulivalusad olla)
- tugeva soolalahusega kurgu kuristamist (kipitab-kõrvetab)
- lapse piinamist mingite muude ravivõtetega, mis pole hädavajalikud
Pikemalt saab sarlakitest ja selle võimalikest tüsistustest lugeda SIIT.
3 KOMMENTAARI