Keha

Emakakaelavähi sõeluuringule jätavad pooled tulemata. GÜNEKOLOOG: kahetsusväärselt palju naisi jõuab arsti juurde juba haigena (8)

Ave Jüriöö, haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse spetsialist, 21. veebruar 2020 06:00
Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, seega võivad olla ohustatud kõik naised.Foto: Vida Press
Eestis on emakakaelavähki haigestumus ja suremus üks suuremaid Euroopas. Igal aastal saab siin keskmiselt 150 naist esmase emakakaelavähi diagnoosi ning umbes 60 naist sureb haiguse tõttu.

Vaatamata meditsiini arengule ja riiklikele pingutustele pole emakakaelavähi esinemissagedus Eestis vähenenud. Kahjuks jõuavad sõeluuringule vaid pooled kutsutud naised.

Samal teemal

Emakakaelavähi ennetamiseks tuleks kindlasti osaleda sõeluuringus. Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel. „Sõeluuring on tõhus viis avastada vähieelseid seisundeid või varases staadiumis vähk enne, kui haigus on hakanud levima ja kaebusi tekitama,“ sõnas Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Gabor Szirko.

„Kahetsusväärselt palju on aga naisi, kes ei käi uuringutel mitte kunagi või jõuavad arsti juurde siis, kui haigus on juba välja kujunenud. Emakakaelavähi-eelne seisund võib kesta 10−20 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Vähieelsete seisundite avastamise korral on emakakaelavähk hõlpsasti ennetatav,“ lisas dr Szirko.

Riiklikud sõeluuringud täidavad eesmärki siis, kui uuringutes osaleb üle 70 protsendi sihtrühmast. Eestis on osalemise määr paraku väiksem, uuringul käib keskmiselt 50‒55 protsenti kutse saanutest. Mullu osales haigekassa andmetel emakakaelavähi sõeluuringul 50,1 protsenti ravikindlustatud naistest.

Mis haigusega on tegu?

Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, seega võivad olla ohustatud kõik naised. Haigestumuse kõrgaeg on 40. ja 50. eluaasta vahel, kuid haigus tabab üha enam ka nooremaid. Emakakaelavähi peamised tekitajad on inimese papilloomiviiruse (HPV) suure riskiga tüved. „HPV levib puutekontakti kaudu, ka sugulisel teel, ja nakkusallikas on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene,“ selgitas dr Szirko.

HPV-l on üle saja tüve, millest osa põhjustab healoomulisi, kuid osa pahaloomulisi muutusi nahal või limaskestadel. „HPV nakkuseta emakakaelavähki ei teki, kuid HPV võib põhjustada ka teisi vähiliike, nagu suu-, neelu- või pärasoolevähk, mis võivad esineda nii naistel kui ka meestel,“ sõnas dr Szirko.

Emakakaelavähi-eelsete seisundite varaseks avastamiseks kasutatakse PAP-testi, millega saab leida emakakaelal rakumuutusi, mis võivad viia vähi tekkimiseni. „Regulaarne PAP-uuring on oluline ka seetõttu, et emakakaelavähi varased sümptomid jäävad tihti märkamatuks ega tekita muutusi enesetundes,“ sõnas dr Szirko.

Kuna ligi 80 protsenti inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul, soovitab dr Szirko kaitsta end HPV vastu vaktsineerimisega. „Vaktsiin annab kaitse viiruse ohtlikumate tüvede vastu, kuid kindlasti ei asenda tavapärast PAP-testil põhinevat emakakaela uuringut. Ka pärast vaktsineerimist tuleb külastada regulaarselt naistearsti,“ selgitas ta.

Kuna ligi 80 protsenti inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul, soovitab dr Szirko kaitsta end HPV vastu vaktsineerimisega. Foto: Pixabay

Sõeluuringutele kutsutakse vaid ravikindlustatud inimesi, seega jääb osa naisi neist kõrvale. Enamasti jõuavad need naised arsti juurde alles siis, kui on tekkinud juba tõsised kaebused. „Naistearstina pooldan igati seda, et tasuta uuring oleks kättesaadav kõikidele Eesti naistele olenemata ravikindlustuse olemasolust. Nii oleks võimalik jõuda ka nendeni, kes on ravikindlustuse puudumise tõttu arsti juurde minekut aastaid edasi lükanud,“ kommenteeris Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja ja naistearst Piret Veerus.

Juba teist aastat pakub Lääne-Tallinna keskhaigla Tallinna linnavalitsuse toel üleeuroopalisel emakakaelavähi ennetamise nädalal ravikindlustamata naistele võimalust osaleda tasuta sõeluuringus. „Eelmisel aastal oli tagasiside väga positiivne: küsiti, millal peaks taas kontrolli tulema ning kas oleks võimalik osaleda ka rinnavähi sõeluuringus. Selle väikese projekti põhjal võib öelda, et vähemasti ravikindlustamata naiste huvi sõeluuringute vastu oli suur,“ rääkis dr Veerus.

Ka haigekassa leiab, et haiguste ennetamiseks või aegsaks avastamiseks peavad sõeluuringud olema kättesaadavad kõigile. „Vähkkasvajad ohustavad nii kindlustatud kui ka kindlustamata inimesi, mistõttu plaanib haigekassa juba järgmisel aastal hakata tasuma ka ravikindlustamata inimeste vähisõeluuringute eest,“ kinnitas haigekassa esmatasandi ekspert Made Bambus.

Dr Szirko ja dr Veerus panevad inimestele südamele, et tervise eest hoolitsemine on iga inimese enda kätes. „Riikliku tervishoiusüsteemi ülesanne on luua sõeluuringuteks võimalused, neid rahastada ja tagada kvaliteet, kuid inimese ülesanne on kasutada suurepärast võimalust ja osaleda sõeluuringus,“ tõdes dr Szirko.

Kuidas osaleda sõeluuringus?

Sõeluuringule on kutsutud naised, kelle sünniaasta kuulub uuringu sihtrühma. Sel aastal on oodatud ravikindlustatud naised sünniaastatega 1965, 1970, 1975, 1980, 1985 ja 1990.

Mullu hakkas vähi sõeluuringute register saatma kutseid meilitsi, kasutades eesti.ee teavitusteenust. E-kutse saavad kõik sõeluuringu sihtrühma kuuluvad naised, kelle isikukood@eesti.ee aadress on suunatud isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse.

Kui vähi sõeluuringute registris ei ole infot meili edasisuunamise kohta, saadetakse paberkutse rahvastikuregistris märgitud aadressile.

Saatekirja sõeluuringule leiab patsiendiportaalist www.digilugu.ee.

Sõeluuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Sihtrühma kuuluval inimesel tuleb lihtsalt helistada sobivasse tervishoiuasutusse. Sõeluuringuid tegevate raviasutuste kontaktid leiab haigekassa kodulehelt. Registreerumisel kontrollitakse sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.