Tanel Kiik koroonaviiruse levikust Eestis: oleme tõstnud tervisesüsteemi valmisolekut

„Terviseameti laboris on praeguseks tehtud enam kui 350 COVID-19 testi ja tuvastatud 13 haigusjuhtu. Kuigi seni on leidnud kinnitust vaid üksikud Eestisse sissetoodud haigusjuhud, peame olema valmis haiguse laiemaks levikuks elanikkonnas,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Oleme viimastel nädalatel tõstnud veelgi tervisesüsteemi ja ametkondade valmisolekut. Tunnustame kõiki inimesi, kes on vastutustundlikult järginud terviseameti antud soovitusi ja sellega hoidnud nii enda kui teiste tervist. Eriti peaksime hoidma oma eakaid lähedasi ja hoiduma haigestununa nende külastamisest.“

Tervishoiu valmisoleku esimesest tasemest lähtuvalt on aktiveeritud vähendatud koosseisuga kiirabi lisabrigaadid, et teenindada väljakutseid seoses COVID-19 kahtlusega ning antud kiirabipidajatele ja haiglatele korraldus võtta kasutusele olemasolevad isikukaitsevahendite varud.

„Kõikidele haiglatele on antud juhised COVID-19 nakkuskahtlusega patsientidega tegelemiseks. Terviseamet on kaardistatud kõikide haiglate ja kiirabipidajate isikukaitsevahendite varud, oleme sõlminud Eesti tootjaga hankelepingu respiraatorite varu täiendamiseks, samuti osaleme Euroopa Liidu liikmesriikide isikukaitsevahendite ühishankes,“ ütles terviseameti peadirektor Merike Jürilo. „Lisaks terviseameti laborile on praegu neli Eesti haiglat loomas COVID-19 testimise võimekust, et vähendada testimise koormust ja avastada uusi juhte võimalikult kiiresti.“

COVID-19 testimise võimekust laiendatakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, Ida-Viru keskhaiglasse, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Pärnu haiglasse. Praegu on Eestis COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti ja SYNLABi laborites.

„Oleme hinnanud voodikohtade, sh intensiivravi voodikohtade arvu haiglates hetkel piisavaks, et toime tulla ka koroonaviiruse võimaliku laiema levikuga elanikkonnas. Kui haigete hulk suureneb, siis on võimalik rakendada valmisoleku järgmist taset, mis võimaldab piirata plaanilise abi kättesaadavust ja sellega haiglate võimekust suurendada,“ lisas Merike Jürilo.

Lisaks on saanud ravimiamet ülesande kaardistada koostöös terviseameti ja Eesti Haigekassaga kriitiliste ravimite vajadused ning esitada ettepanekud täiendavate ravimivarude loomiseks.

Tervisesüsteemi valmisoleku tasemete määruse kohaselt on tervishoiul kolm valmisoleku taset:

• tase 1 tähendab, et on reaalne oht kriisi tekkimiseks;
• tase 2 tähendab, et eeldatav abivajajate hulk ületab kriisipiirkonnas ja selle lähedal asuvate raviasutuste tavapärase abi osutamise võimekuse;
• tase 3 tähendab, et eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt kogu riigis vähemalt poolte raviasutuste abi osutamise võimekuse.

Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse väga kõrge, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge, haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus madal.

Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida; palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi. 

Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. 

PERH käivitas Harju-, Rapla- ja Läänemaal koroonaviiruse proovide võtmiseks õebrigaadi

Teisipäeval alustas terviseameti ettepanekul koroonaviiruse proovide võtmist Põhja-Eesti regionaalhaigla üheliikmeline õebrigaad, et teenindada Harjumaa, Raplamaa ja Läänemaaga seotud väljakutseid, teatas terviseamet.

Kodudes koroonaviiruse proove võttev õebrigaad töötab igapäevaselt kellaaegadel 10-18,  ülejäänud ajal reageerib koroonaviiruse kahtluse korral tavaline kolmeliikmeline kiirabibrigaad. Ka avalikesse kohtadesse reageerib koroonaviiruse kahtluse korral ööpäevaringselt kolmeliikmeline kiirabibrigaad, toimetades nakkuskahtlusega inimese haiglasse.

Nii Tallinnas kui Tartus tegutsevad lisaks kiirabi tavalistele kiirabibrigaadidele ka tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised lisabrigaadid, mis teenindavad vaid koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid. Kaheliikmelised brigaadid võtavad proove nakkuskahtlusega inimese kodus.

Kiirabibrigaadid sõidavad väljakutsele häirekeskuselt saabunud informatsiooni põhjal, võetud proovi toimetab proovivõtmise võimekusega üksus otse terviseameti laborisse. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti  ja Synlabi laborites. Lähimate päevade jooksul luuakse see võimekus ka Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

Analüüsitud proovide tulemustest informeerib terviseameti labor haigla valveametnikku, kes omakorda tegeleb edasi proovi andnud inimesega.

Eestis töötab ööpäevaringselt 104 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, kes teenindavad ööpäevas ligikaudu 800 patsienti. Tallinna kiirabi teenindab 23 kiirabibrigaadiga Tallinna, Viimsi valda, Maardu linna ja nendega piirnevaid piirkondi.

Riskipiirkonnast naasnutel tuleb 14 päeva enda tervist jälgida ja kodus püsida

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas, on kokku puutunud koroonaviiruse haigega ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid ehk köha, palavik ja/või hingamisraskused. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.

Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskihinnangut on tervisameti hinnangul  koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.