VIIRUS LEVIB: haigus on Eestis tuvastatud 17 inimesel, Tartu sai teise nakatunu

Lisaks kolmapäeva õhtul teada antud kahele saarlasele ja ühele tallinlasele lisandus viimaste analüüsidega neile ka nakatunu Tartust. Nakatunu saabus 07. märtsil Milano-Riia lennuga ning liikus isikliku transpordiga Tartusse. Terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega.

Neljapäeva lõunal teatas terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna juht Martin Kadai, et Saaremaa juhtumite puhul on terviseamet ühendust võtnud nakatunute lähikontaktsetega. Külla aga ei ole seda veel tehtud Võru nakatunuga. „Võrumaa juhtum on nii värske, et siin tegeleme veel lähikontaktsete välja selgitamisega,“ sõnas ta.

Kas testimine on oluline?

Kadai selgitas, et koroonaviiruse testide osas pole tulemuse teada saamine kõige ajakriitilisem, sest sellest ei sõltu haige inimese ravi. „Seni kuni pole kinnitust, käsitletakse inimest kui võimalikku haiget,“ ütles ta.

„Testimise ja võimekuse juures on oluline see, et kui keegi on haige, siis me testime täna selleks, et selgitada välja, kes on temaga kokku puutunud. Kui meil on koroona laiemalt levinud, siis ei ole enam massiline testimine praktiline ja põhimõtteliselt mitte ükski riik ei tee seda. Riigid muudavad oma strateegiaid vastavalt olukorrale,“ rääkis Kadai. Ta lisas, et mingist hetkest ei ole enam oluline, kas inimene on koroonaviiruses, gripis või mõnes muus respiratoorse haigusega.

Rõhk on riskigruppidel

„Oleme võtnud fookuse, et haigald on peatanud külastused selleks, et keegi ei tooks haigust sisse. Teatavasti on viirus ohtlik kroonilise haigusega inimestele ja parakui neid haiglates leidub. Oleme kohalike omavalitsuste ja sotsiaalministeeriumi kaudu rõhutanud, et kõik hoolekandeasutused tagaksid range külastuspiirangu. Ka eakamad inimesed on suuremad ohus. Need on need inimgrupid, keda me peame kaitsma. Sinna tuleb fookus panna, sest valdaval juhul on tegemist kergema haigusega,“ ütles Kadai. Ta tuletas meelde, et kui mõni lapsevanem satub olukorda, kus laps ei saa koroonaviiruse kahtluse pärast kooli minna, siis ta ei viiks oma last vanavanemate juurde hoiule.

Mis edasi saab?

Kadai sõnul hoiab terve maailm viirusel silma peal. Seda, kuida haigus tulevikus levib, ei tea tema sõnul praegu keegi. Rahunemise lootus siiski jääb. „Loodame, et see on hooajaline, nagu teisedki respiratoorsed haigused. Aga sellised jutud on puhtalt hüpoteesid ja me ei tea tegelikult midagi kindlat,“ ütles ta.

Olukorrast Eestis

Eile tehti 45 analüüsi, alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 464 COVID-19 testi. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Synlabi laborites. Lähimate päevade jooksul luuakse see võimekus ka Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga. Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist. Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitusi on tervisameti hinnangul koroonaviiruse kõrge riski piirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Keskmise riski piirkonnad on Saksamaa, (Nordhein-Westfalen, Baden-Wuerttemberg ja Baieri liidumaa), Prantsusmaa (Auvergne-Rhône-Alpes, Bourgogne-Franche-Comté, Grand Est, Hauts-de-France, Ile-de-France), Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania (Madriid, Kataloonia ja Baskimaa), Jaapan ja Singapur. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

Kui inimene kahtlustab haigestumist koroonaviirusesse, tuleks nõu pidada kas oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks helistada hädaabinumbril 112. Kindlasti ei tohiks minna abi otsima mõne haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul võib inimene võimalikku viirust edasi levitada teistele ruumis viibijatele. Inimestel, kes ootavad koroonaviiruse proovi tulemusi või kelle analüüs osutus positiivseks, tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Loe viiruse kohta ka terviseameti kodulehelt.