Terviseamet eitab ohtu: varasem epideemia riskianalüüs on veebist eemaldatud (6)

Terviseameti 2013. aasta riskianalüüsis hinnati gripipandeemia puhkemise tõenäosust Eestis väga suureks. Ennustati, et ühe laine ajal võib haigestude 20–40 protsenti elanikkonnast ning haiglaravi vajada viis protsenti ehk üle 13 380 inimese. Nädala koormuseks hinnati kuni 3500 tüsistustega haigusjuhtu. 

Analüüsis olid ära toodud kitsaskohad, mille lahendamine inimesed viirusepideemia korral hullemast päästaks. Õhtulehe päringu peale, kas need probleemid on nüüdseks lahendatud, ei ole terviseamet vastust andnud, vaid viitab 2018. aasta „riskianalüüsile“, mis osutub ühel veebileheküljel olevaks ankeediks.

Terviseameti meedianõuniku sõnul on uus analüüs tegelikult märksa pikem, ent on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole avalikkusel võimalik sellega tutvuda.

Terviseameti endine juht keeldub kommentaarist

„Terviseamet ongi ju sotsiaalministeeriumi haldusala kõige nõrgem asutus. Kõik teavad, et ta on nõrguke. Oli vale kõik nende õlule panna,“ ütleb samas haldusalas aastaid töötanud kõrge riigiteenistuja.

Õhtuleht helistas kommentaari saamiseks ka aastatel 2010–2017 terviseametit juhtinud Tiiu Arole, kes töötab nüüd Saaremaa vallavolikogu juhina. „Meil on siin nonstop,“ kommenteeris parajasti koosolekul osalenud Aro olukorda koroonapuhanguga võitleval Saaremaal. „Aga meil on kõik kontrolli all, ärge meie pärast muretsege.“

Kuuldes, et ajakirjanik sooviks hoopis tema kui terviseameti kauaaegse juhi vaatenurka olukorrale, ütles Aro, et ei soovi hinnanguid anda. „Seda ma ei tahaks teha, päris tõsiselt,“ ütles ta. „Kindlasti oleksin tagantjärele oi kui tark ja kõrvaltvaatajana oleks nii mõndagi öelda, aga ma ei kommenteeriks. Me töötame praegu parimal võimalikul moel. See ongi minu kommentaar.“

Endine minister: hädaolukordadeks valmistutakse paberil 

„Eks kõigis valdkondades on hädaolukordadeks valmisoleku tõstmisega vaikselt tegeletud, aga paratamatult on hüpoteetilisi ja seni vaid paberil kujutatud situatsioone raske ette kujutada,“ nentis endine töö- ja terviseminister, praegune riigikogu liige Riina Sikkut (SDE).

„Nii juhtubki, et kui riigieelarve strateegia aruteludel on laual kulutused hädaolukordade jaoks – isikukaitsevahendid, varugeneraatorid, ravimivarud või koolitused – ja vastas hüvitiste tõstmine või maksumuudatused, siis kaalukauss langeb argisemate vajaduste jaoks," ütles Sikkut. „Vähemalt on minu tunnetus elline, et tänased ja homsed vajadused on tihtipeale kiireloomulisemad. Seda enam, et ka eelarve on ju alati piiratud.“

Terviseamet alahindas ohtu 

Veebist eemaldatud raportis hinnati võimalikke epideemia tagajärgi rasketeks, pandeemilise gripi puhul väga rasketeks, sest haigusele on iseloomulik kiire ja raske kulg. Suureks peeti tõenäosust, et kõrge nakkavusega viirushaiguste puhangu tekkimisel mistahes riigis võib haigus kanduda Eestisse, ning võib tekkida tervishoiualane hädaolukord.

Vaatamata sellele võttis terviseamet koroonaviiruse puhkedes seisukoha, et Eesti hädaolukord pole kõrge. Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko, kes on eelnimetatud riskianalüüsi autor, ütles Postimehele, et meil saavad inimesed kergendatult hingata, sest riigisisese leviku oht on väga väike.

Ka peaminister Jüri Ratas kinnitas 12. märtsi riigikogu ees, et terviseamet hindab koroonaviiruse kohapealse laialdase leviku tõenäosust väikseks. Tõsi küll: ta lisas, et peame oleme valmis olukorra kiireks muutumiseks.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonnajuhataja Martin Kadai selgitas Õhtulehele, et epidemioloogiline riskihinnang pole ennustus ega ühekordse panuse tegemine. „Riskihinnang antakse konkreetse epidemioloogilise olukorra põhiselt ja see muutub vastavalt sellele, kuidas muutub olukord. Samamoodi muudavad oma riskihinnangut jooksvalt ka maailma terviseorganisatsioon (WHO), haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) ning kõikide liikmesriikide ametkonnad."  

Haiglaravi võib vajada ligi 14 000 inimest

2013. aasta analüüsis kirjutatakse, et gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus, kõrge patogeensusega varem mitte esinenud gripiviirus, mis hakkab laialdaselt inimeselt inimesele levima. Prognoosi järgi võib Eestis pandeemilisse grippi haigestuda ühe laine ajal umbes 20–40% elanikkonnast (üle 267 000 inimese) ning sõltuvalt gripiviiruse virulentsusest võib haiglaravi vajada kuni 5% ehk üle 13 380 inimese. Ühe nädala koormus haiglatele võib ennustuse põhjal ulatuda kuni 3500 tüsistustega haigusjuhuni.

Raportis seisab, et tõenäosus viirushaiguse epideemiliseks ja isegi pandeemiliseks levikuks on väga suur. Seda kinnitas 2009/2010. aasta gripipandeemia kogemus, kui haigestus arvestuslikult 124 000 inimest ning 21 neist suri. 

Haigestumist süvendas toona viirusvastaste ravimite nappus riigis, nende kõrge hind, vaktsiini puudumine haigestumise kõrgperioodil ning riskirühmade ja kogu elanikkonna vähene vaktsineeritus.

Hinnates SARSi, linnugripi ja 2009/2010 A/H1N1/2009 gripipandeemia kogemusi, leiti, et pandeemiline gripp on agressiivne, kõrge nakatuvuse ja kiire levikuga ning rohkeid tüsistusi ja surmajuhte põhjustav viirushaigus, mis võib levida Eestisse. Selle ohtlikkust kinnitas 2005. aastal levima hakanud linnugripiviirus, mis nakatas ka inimesi ja millesse suremus oli kõrge. 

Riskianalüüsis loetletakse üles terve rida puudusi, mis 2013. aastal tuvastati. Näiteks puudusid kõikides olulistes nakkushaiguste valdkondades määratud referentlaborid, mis raskendab haigustekitajate õigeaegset identifitseerimist ega võimalda kiiret epideemiatõrjet, mis võib soodustada epideemia levikut.

Samuti polnud riigis BSL-3 ja BSL-4 laborit, mistõttu sai eriti ohtlike haiguste tekitajate avastamiseks uuringuid vaid välismaal teha. See võib aga olla epideemia/pandeemia ajal laborite ülekoormatuse tõttu keeruline.

Nädala koormuseks hinnati analüüsis kuni 3500 tüsistustega haigusjuhtu, samas toodi välja, et Eestis on 180 hingamisaparaati. Nõuetele vastavad tingimused õhklevi-nakkushaigusi põdevate haigete isoleerimiseks ja raviks oli olemas kolmes haiglas. Need olid varustatud negatiivse rõhuga palatitega, kus oli kokku 18 kohta.

Negatiivse rõhu palatites (v.a tuberkuloosi raviks) oli 163 nakkusvoodit ning seda viies haiglas. Intensiivravivoodeid oli 543 ja aktiivravivoodeid 5300. Gripipandeemia korral saanuks ümber kohendada 2500 voodikohta.

Puikleb vastusest kõrvale

Kadai rõhutab, et toonane analüüs ei ole enam adekvaatne, sest terviseamet koostas ja kinnitas 2018. aastal uue riskianalüüsi. Samuti on vahepeal muutunud ameti struktuur. „Moodustatud on regionaalosakonnad, kelle isikkooseisu põhjal moodustatakse vajadusepõhiselt epideemiatõrje meeskondi. Praegu tegelevad need meeskonnad lisaks muudele tööülesannetele ka Covid-19 patsientide ning nendega kokku puutunute teavitamise ja nõustamisega.“

Kui uus analüüs näitaks, et olukord oli tõesti muutunud ja terviseamet tegutses parimal võimalikul moel, siis miks selle analüüsi avalikustamisega niimoodi võidelda?

„Kõik juhtivad asutused on oma riskianalüüsid märkinud ametkondlikuks kasutamiseks. Terviseamet ei ole siin erand,“ selgitab Kadai.

Küll ei anna Kadai ühtegi sisulist põhjust (viidati seadusele - toim.), miks ei võiks analüüsilt märget eemaldada, öeldes vaid, et terviseamet ei saa seda teha.

Viimased Eestit hõlmanud epideemiad