Ravimite kättesaadavus on pidevas languses. Ravimiamet kinnitab, et patsient saab vajaliku rohu kätte. Foto: Erki Pärnaku
Eesti uudised
26. märts 2020, 16:10

Ravimite kättesaadavus endiselt languses: müügiloa hoidjad teatavad tarneraskustest

Möödunud nädalal võttis Õhtuleht vaatluse alla ravimite kättesaadavuse apteekides. 369 apteeki ja enam kui 2300 eri ravimit hõlmavast andmebaasist nähtus, et viimase kuu jooksul oli mitmete populaarsete ravimite kättesaadavus apteekides drastiliselt vähenenud. Apteekrid kinnitasid, et nähtus on ajutine – ravimeid saadetakse pidevalt juurde. Nädal hiljem peab aga tõdema, et mitmete ravimite osas ei ole langus peatunud.

Ehkki paratsetamooli sisaldavate käsimüügi ravimite kogused apteekides on vaikselt tõusnud, on mitmeid arstimeid, eriti retseptiravimeid, mille saadavus järjest langeb.

Palaviku ja nõrga valu vastu mõeldud Paramax Rapid (500mg N20) oli kaks nädalat tagasi müügil 346 apteegis, nädal hiljem, 20. märtsil oli seda saada vaid 155 apteegis. Nüüdseks on olukord õnneks paranenud, 25. märtsi seisuga oli Paramaxi võimalik osta 239 apteegist.

Nii hästi ei ole läinud juba möödunud nädalal 16 suurema langusega ravimite hulka kuulunud Faringodol Forte Losengil (150mg N16), mida oli 18. märtsil müügil 106 apteegis, 25. märtsil müüs seda aga 65 apteeki. Võrdluseks – vabariigi aastapäevani oli antud valuvaigistav kurgupastill saadaval enam kui 330 apteegis.

Veel rohkem teeb muret retseptiravim Nitrofurantoin Nycomed 50mg 20TK tablett, mis on omasuguste seas ainus. Ravimil on väga suur kasutajaskond – 2019. aastal ostis seda 29 851 erinevat isikut. Veebruari keskpaigas oli ravim saadaval 327 apteegis, nädal tagasi sai seda 115 apteegist, 25. märtsil aga vaid 55st.

Ravimiameti ravimiregistris laiutab arstimi kõrval kiri: „Teisi sama toimeaine sisaldusega ravimeid Eestis ei turustata, patsiendid peaksid ravi jätkamiseks ühendust võtma oma arstiga.“ Tarneraskuste alguskuupäevaks on märgitud 9. märts 2020 ning eeldatavaks tarnete taastumise ajaks aprilli lõpp.

19 suurimat langejat: ravimid, mida võrreldes veebruari teise poolega on tänaseks saada sajast või enamast apteegist vähem. Punasega on märgitud retseptiravimid, rohelisega käsimüügiravimid.

Mitmed ravimite müügiloa hoidjad on teatanud tarneraskustest

Ravimiameti kodulehelt leiab hulgaliselt teateid ravimite tarneraskuste kohta. 13. märtsi seisuga on ära toodud Takeda Pharma AS raskused mitmete ravimite, sh eelkirjeldatud Nitrofurantoini kohaletoimetamisega. Antud ravimi puhul loodetakse tarneprobleemid lahendada aprilli keskpaigaks või lõpuks. 

Ent samast päevast alates on ravimiametit tarneprobleemidest informeerinud hulgaliselt müügiloa hoidjaid, kes loodavad tarned taastada vahemikust juunist detsembrini või pole probleemidele lõppkuupäeva üldse märgitud. 

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk sõnab, et ravimite tarneraskused on ikka olemas olnud nii Eestis kui ka mujal ning seda nii käsimüügi- kui retseptiravimite seas. “Retseptiravimite hulgas on neid alati olnud rohkem võrrelduna käsimüügiravimitega. Põhjused, miks üht või teist ravimit saada pole, on mitmekesised. Selleks võib olla näiteks nõudluse ja vajaduse kasv, tooraine/toimeaine kättesaadavuse mure, logistika ja kehvapoolne planeerimine.“

Patsient tarneraskust ei tunneta: ravim asendatakse

Ravimiameti andmetel on tarneraskuseid puudutavate teatiste hulk märtsis võrreldes veebruariga suurenenud. „Samas ei ole teatiste arvule iseseisva väärtusena või perioodide võrdlemisele mõtet keskenduda, sest müügiloa hoidja peab ravimiametit tarneraskusest teavitama juba siis, kui on kahtlus, et võib tekkida tarneprobleem,“ selgitab Kiisk. „Tarneraskuses olevate ravimite arvust olulisem on see, kas need ravimid on asendatavad. Enamasti on - kas sama toimeaine ja tugevuse ning ravimvormis ravimiga või mõnu muu lahenduse näol.“

„Praegu on pandeemiaperiood ja meid teavitatakse eriti hoolikalt, kuid apteegis jääb ravim sageli kättesaadavaks ning patsient tarneraskust ei tunneta,“ rahustab Kiisk patsiente. 

Enim tarneraskuste teateid närvisüsteemi ja kardiovaskulaarsüsteemi toimivatele ravimite kohta. „Enamus ravimeid on asendatavad. Kui just mitte sama ravimiga mõnelt teiselt tootjalt, siis teise ravimrühmaga.“

Millal olukord stabiliseerub Kiisk ennustada ei soovi: „Siin on palju erinevaid osapooli ja mõjureid.“

Apteekrid on lootusrikkad 

Apotheka ketti varustava Magnum Medicali juhatuse liige Tiina Lätti nentis möödunud nädalal, et Eestisse jõuavad kõik ravimid välisriikidest, mistõttu oleme neist sõltuvad. Ravimite saadavuse stabiliseerumine sõltub otseselt sellest, kuidas tullakse toime viirusepuhangu allasurumisega Eestis, Euroopas ja mujal maailmas.

Lätti kinnitab siiski, et haiguspuhangu tõttu keegi rohuta ei jää: „Ravimeid tarnitakse apteekidesse iga päev juurde.“

Tamro Eesti Tegevjuhi kohusetäitja ja ostuosakonna juht Tanel Kuusmann nendib, et tarneraskuseid on esinenud. „Loodame, et nitrofurantoiiniga laheneb olukord aprilli alguses. Faringodooliga läheb tootmisprobleemide tõttu kättesaadavuse taastamisega pikemalt. Samas on kättesaadavad teised samade sümptomite korral kasutatavad ravimid. Anname endast parima, et tarneprobleeme ületada ja pingutame kogu organisatsiooniga iga päev, et  tagada ravimite ja muu apteegikauba kättesaadavus.“

1318 ravimit, mida müüdi vähemalt ühel päeval 150 apteegis – ülejäänud tuhatkond ravimit on niikuinii müügil vaid vähestes apteekides. Andmestikus saab päringuid teha. Kirjuta otsingusse ravimi nimi või toimeaine!