PEREARST KARMEN JOLLER PALUB TÖÖRAHU: te isegi ei kujuta ette, millise pinge all töötavad praegu valitsus ja meedikud (1)

Kõik arstid on ülikoolis õppinud seda, mida tähendab epideemia. Me oleme õppinud, kuidas epideemiate ajal töökorraldust muuta, kuidas haigestumise kohta andmeid koguda, kuidas inimesi ravida ka siis, kui ressursse on väga piiratult. Meie igapäevatöö eeldab seda, et hindame, kumb on patsiendile kasulikum: kas testida või mitte testida, kas ravida või mitte ravida. Tervishoiu ressursid on alati piiratud, kuid praegu on olukord keerulisem, kuna tõenäosus, et abivajajaid on iga päevaga palju rohkem, on väga suur.

Praegu on väga vale aeg teha otsuseid selle kohta, kes ütles või tegi valesti. Kõigele lisaks ei saa me ei selle epideemia ega pandeemia ega ka viiruse enda kohta veel öelda, et meil oleks olemas täielik ülevaade.

Ainus võimalus on elada päev korraga, jälgida järk-järgult tekkivaid teaduslikke tõendeid ja lähtuda nendest. Igasuguseid hüpoteese paisatakse õhku pidevalt, aga me ei saa inimeste tervise ega riiklikult kasutatavate meetmete kohta otsuseid teha enne, kui need hüpoteesid on kas kinnitatud või ümber lükatud – see kõik võtab aega. Umbes viie aasta pärast saame tagasi vaadata tänasesse päeva ja üheskoos mõelda, kes midagi õigesti või valesti tegi või ütles.

Te isegi ei kujuta ette, millise pinge all töötab praegu valitsus, terviseamet, kõik ministeeriumid – ja loomulikult meedikud. Üldiselt on tervishoiuasutustes praegu suhteliselt rahulik, sest inimesi tuleb vastuvõtule vähe. Aga kõik arstid valmistuvad: tehakse ümberkorraldused ruumides, töökorraldustes, vaadatakse üle varud, õpitakse haigust tundma, uuritakse teaduskirjandust. Haiglate/kliinikute ja erialaseltside juhid loovad juhendeid, koordineerivad muudatuste elluviimist jne.

Perearstid on teinud kõike sedasama. Me oleme loonud perearstikeskustest väikesed algelised esmatasandi EMO-d, me oleme koostöös erinevate erialade ja terviseameti ekspertidega välja töötanud suure hulga juhendeid perearstidele ja avalikkusele, teinud videoid, et inimesi adekvaatse infoga toetada. Me oleme koostöös sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja TEHIKuga loonud uskumatu kiirusega tarkvaralahendusi, ja see protsess jätkub. Perearstid on valmis pikendama vastuvõtuaegu ja omavahel koormust jagama vastavalt sellele, kuidas haiguspuhang suureneb.

Me kõik - nii riik kui meedikud - oleme oma võimete piires valmistunud: teie jaoks, Eesti inimesed!

Minu lapsed on mind viimastel nädalatel liiga vähe näinud. Nad on kodukontoris koos mu abikaasaga, kes teeb samuti hommikust õhtuni tööd. Meil on laste jaoks aega ebatavaliselt vähe. On olnud liiga palju päevi, kui kuulen vaid kõrvaltoast nende hääli ja saan pärast magavale lapsele musi anda. Me ei saa appi kutsuda ka vanaema ja vanaisa, kes muidu alati on valmis tulema - teate ju isegi, miks.

Panen juurde pildi oma laste üsna tavaliseks kujunenud päevast. Mu pojad, 5- ja 8-aastane teevad süüa, sest ei emal ega isal ole aega. Nad ise on selle üle väga uhked - ja mina ka! Nad on haruldaselt targad ja tublid lapsed!

Aga väiksem poiss ei taha enam pimedas toas magada ja vanem poiss kolis teise tuppa, sest tema ei suuda jällegi valgusega magada. Kui küsisin 5-aastaselt, miks ta enam tuld kustutada ei taha, ütles ta, et tal tulevad õhtuti pimedas väga pahad mõtted ja keeldus täpsustamast. Ta pole iial midagi kartnud.

Õnneks on meil suurepärane meeskond. Me oleme tänaseks suuremad ümberkorraldused perearstide hulgas valmis saanud ja terve nädalavahetuse saame olla oma peredega. Sekka ehk ka mõni Skype-koosolek, kuid siiski aeg iseendale ja perele! Kui haigestumuse laine Eestisse jõuab, ei pruugi meil, meedikutel aega üldse enam olla. Kui ise haigestume, peame leidma võimaluse olema eraldi toas ja ei näe lapsi üldse.

Kallid ajakirjanikud ja Eesti inimesed!

Palun töörahu!

Palun, ärge kritiseerige valitsust ega terviseametit, kellel on praegu erakordselt suur vastutus olukorras, kus Eesti pole varem mitte kunagi olnud!

Igasugune pinge lisamine praeguses olukorras toob ainult kahju - ja seda mitte valitsusele või terviseametile, vaid Eesti inimestele!

Hinnanguid anname hiljem, ja siis ka palun - olge konstruktiivsed ja laske seda teha eelkõige oma ala asjatundjatel.

Omalt poolt tänan kõiki kolleege ja ametnikke ja riigijuhte senise tulemustele orienteeritud ja usaldava koostöö eest!

USALDAME EKSPERTE!

ME SAAME KOOS HAKKAMA!