Meeled

Lugu ilmus 30.03 Õhtulehe lisas Kevad

Et mälu püsiks heas vormis, tuleb seda turgutada ja treenida 

Kristjan Arras, 1. aprill 2020 17:40
Foto: Pixabay
Kui mälu eest hoolt ei kanta, võib see otsustaval hetkel alt vedada või hakata tasapisi kehvemaks muutuma. Seepärast tasub aju toita ja turgutada ning teha korrapäraselt mälutreeninguid. Millest on ajule kasu?

Kosutav uni

Ööune arvelt ei tohiks mingil juhul aega näpistada. Ka enne olulist teadmistekontrolli ei tohiks öö läbi üleval istuda, et viimase hetkeni tuupida – tihtilugu võib just väsimus olla eksami ebaõnnestumise põhjus, kirjutab Psychology Today. Arukam on end korralikult välja magada, et eksamile või olulisele töökohtumisele minna värske pea, puhanu ja energilisena. Piisavad unetunnid vähendavad stressi ja aitavad paremini esineda.

Kui uni on olnud ülearu napp, väheneb probleemide ja ülesannete lahendamise ning kriitilistele olukordadele reageerimise võime. Seetõttu ongi oluline magada vähemalt kaheksa tundi ööpäevas. Paar tundi enne magamaminekut ei ole hea tegelda nutiseadmetega, ka telerivaatamist tasuks vältida. Kindlasti tuleks magamistuba enne voodisseminekut korralikult tuulutada ja mitte võtta sinna kaasa telefoni-tahvlit.

Korralik toitumine

Toit mängib mälu toetamise juures olulist osa vanusest hoolimata, kinnitab toitumisnõustaja Liis Orav (toitumistarkus.ee). Uuringud näitavad, et kui toit sisaldab rohkelt aed- ja puuvilju ning rasvast kala, aitab see vähendada mäluhäirete riski. Seega: rohkem häid rasvu! Sööge rasvast kala (nt heeringat ja turska), lisage salatitesse tšiia-, lina- ja kanepiseemneid, võtke menüüsse rohelisi köögivilju (salatilised, kapsad), pähklid ja marjad. Eakamatel tasuks teada, et just toidust saadavad oomega-3-rasvhapped aitavad kahandada dementsuse riski.

Aju aitab turgutada C-vitamiin, seetõttu tuleks menüüsse kaasata ohtralt C-vitamiini sisaldavat astelpaju jt kodumaiseid marju. Smuutit tehes tasub lisada ka korralik peotäis värskeid nõgese- või petersellilehti. Mõttetööd ergutavad hästi B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes ja leht-, aed-, kaun- ja juurviljades jm.

Väga oluline on süüa tasakaalustad toitu, kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning tarbida vähem soolaseid toite. Ka magusat tasub vältida, sest suhkrurikkad eined panevad aluse veresuhkru korratustele, mis põhjustavad peale mäluprobleemide ka kehakaalu tõusu.

Tee mälutrenni

Uuringud on tõestanud, et neil inimestel, kes teevad iga päev veerand tundi mälutreeninguid, oli parem tähelepanu ja reageerimisvõime kui neil, kes seda ei teinud.

„Ekslikult arvatakse, et mälutreening on eakate pärusmaa,“ ütleb mälutreener Reet Trei (ajakirisport.ee). Tänapäeva infokülluses mõjutavad meie mõtlemist ja mäletamist nutiseadmed – nende tõttu kasutame oma mälu üha vähem.“

Mälu treenimiseks sobivad ristsõnad, sudokud, pusled, võõrkeelte õppimine jm. Kes soovib sellega põhjalikumalt tegelda, võiks alustada osalemisest mõnel mälutreeningu kursusel.