VIDEO | Tartu ülikooli professorid koroonaviiruse levikust: hospitaliseeritute tõus paneb muretsema

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles pressiseminari sissejuhatuses, et esimene võimalik mudel viiruse levikust tehti terviseameti poolt juba veebruaris. Toonane mudel põhines hooajalisel gripilevikul. Kui tuvastati esimesed koroonahaiged, alustasid teadlased koos andmeanalüütikutega uue Eesti mudeli koostamist, mille põhjal on valitsus teinud ka otsuseid viiruse leviku takistamiseks.

Professor Krista Fischeri sõnul iseloomustab viiruse elurütmi täpsemalt see, kui paljud jõuavad haiglasse ja intensiivravile, mitte testimiste arv. Fischer tõi välja stsenaariumid, kuidas koroonaviirus võib Eestis kulgeda. Mustem stsenaarium näeb ette, et arvud jätkavad tõusutrendi ja kehtestatud meetmetest pole abi. Ülejäänud näitavad, et toimub väiksem või suurem langus ehk meetmetest on abi.

Fischeri ütles, et praegune olukord annab rohkem põhjust muretsemiseks, sest haiglasse sattunute arv tõuseb. Eestis on haiglaravil praegu 130 inimest, kellest 12 vajab abi hingamisel.

Professor Irja Lutsar oli sama meelt, et Eestis on haigus elujõudu veel kogumas. Samas rõhutas ta, et oma roll selles on testimisstrateegial. Eelkõige on hakatud testima riskigruppe nagu hooldekodud ja eesliinitöötajad, kust paratamatult tuvastatakse mõni koroonahaige.

Võrreldes Euroopa ja maailmaga on Eesti testimisega esirinnas, sest igapäevaselt tehakse umbes 1000 testi. Kui muu maailm on hätta jäänud inimeste hospitaliseerimisega, siis Eesti on sellega praegu kõik hästi. Kommenteerides koroonaviiruse surmasid, siis Lutsari sõnul on praegu raske öelda, kas inimesed on surnud koroonaviirusesse või koos viirusega, sest definitsioonis ei ole kokkulepet.

75% koroonaviiruse tõttu haiglates olevad inimest on üle 50 aastased. Surnud on 21 inimest.

Ühtlasi kummutas Lutsar väite nagu ei nakatuks viirusesse lapsed. „Nad nakatuvad, aga nad põevad seda kergelt. Seda on kinnitanud Hiina ja enamus Euroopa riike. Terve Pariis on koroonat täis, aga lapsed haiglasse ei tule. Eks see haiguse kulg ikka kõige tõsisem ole vanematel inimestel, mis aga ei tähenda, et noored seda väga raskelt põdeda ei võiks."

Vaadates muu maailma tegutsemist koroonakriisis on raske öelda, kes on õigesti käitunud, kes valesti, märkis Lutsar. „Eesti olukord on stabiilne, aga nõuab hoolikat monitoorimist,“ ütles ta. Lutsar pani taaskord eestlaste südamele, et eriolukorra kehtestatud piirangutest peetaks kinni. „Kehtestatud nõuded on piisavad, kui neist kinni peetakse. See on äärmiselt oluline. Mitte ainult ennast päästa, vaid ka teisi päästa.“