Foto: Vida Press
Hea nõu
14. aprill 2020, 06:00

SÄÄSTA SILMI! Nii saad vähendada nende väsimust ja ekraanide kahjulikku mõju

Paratamatute liikumispiirangute tõttu veedame rohkem aega kodus ning tõenäoliselt on kodukontoris töötajatel, aga ka veebiõppel koolilastel arvutite ja muude seadmetega kokkupuudet tavapärasest rohkem. Kuidas ekraanide maailmas oma silmade eest parimat hoolt kanda, nõustab  Südameapteegi proviisor Aime Teder.

Silmi väsitab ja nende võrkkesta kahjustab ekraanilt kiirgav sinine valgus. Ekraanide vältimist on keeruline soovitada, sest nii mõnigi vajab  arvutit või telefoni igapäevatööks. Seevastu on võimalik silmade väsimust kergesti ennetada. „Silmade hoidmiseks piisab juba paarist lihtsast igapäeva rutiini lisatud tegevusest,“ sõnab proviisor Aime Teder.

Paus ekraanidest

Kõigepealt tuleks harjumuseks muuta pauside pidamine. Sageli osutub nii mõnegi tööpäeva ainukeseks puhkehetkeks pooletunnine lõunapaus. Sellest silmade jõudeajaks ei piisa.

Ekraani ees tööd tehes tee silmade säästmiseks iga tunni aja tagant vähemalt 10minutiline paus. „Vaata kaugusesse, aeg-ajalt sule silmad 10 sekundiks. Hea, kui saaksid jalutada ringi, juua vett, teha venitusi – see on suurepärane rutiin, mis lisaks silmadele teeb head ka rühile,“ soovitab proviisor ja paneb kõigile südamele, et "paus" ei ole paus, kui silmadele ei anta päriselt puhkust. „See tähendab, et nutitelefon jääb puhkehetkel eemale ja arvuti töölauale.“

Silmatilgad

Kui  isegi pause võttes ja silmi sagedamini pilgutades kipuvad silmad ikka kuivaks jääma, soovitab proviisor kasutada vesiseid silmatilku. Need niisutavad silma võrkkesta ja kaitsevad kuiva õhu ja tuule eest. Kui ka vesised silmatilgad ei mõju – silmad on ikka kuivad ja punetavad –, võib olla abi tugevamatest viskoossematest tilkadest, geelidest, salvidest. „Silmatilgad on siiski ajutine lahendus. Kui silmi mõnda aega ilusti hoida, peaks silmade niiskus ise taastuma,“ ütleb Teder.

Luteiini ja zeaksantiini sisaldavad toidud

Silmadele on head paljudes toitudes sisalduvad luteiin ja zeaksantiin. Need ühendid takistavad sinise valguskiirguse jõudmist silma võrkkesta alusstruktuuri. Proviisori sõnul sisaldavad põhiliselt luteiini ja zeaksantiini erinevad juurviljad ja köögiviljad. Kõrgeima sisaldusega on lehtkapsas, herned, brokoli, kõrvits ja porgand. „Intensiivse arvutitöö puhul tuleks luteiini ja zeaksantiini sisaldavad toidud teadlikult oma igapäeva toidulauale mahutada ja kinni pidada mitmekesisest toitumisest.“

Silmasõbralikud toidulisandid

Lisaks mitmekesisele ja täisväärtuslikule toidule saab silmi turgutada ka silmasõbralike luteiini ja zeaksantiini sisaldavate toidulisanditega. Proviisori sõnul on silmavitamiinides teisigi kasulikke silmasõpru, nagu oomega-3-rasvhapped ning E- ja C-vitamiin. „Oomega-3-rasvhapped on  olulised juba imikueas, mil silmad alles arenevad,“ selgitab proviisor ja lisab, et seda on vaja silmade normaalseks toimimiseks.

E-vitamiin aeglustab kollatähni kärbumist, takistab kae moodustumist ja tugevdab kapillaaride seinu. Selle puudusest annab märku nägemise halvenemine. Kae moodustumist aitab takistada ka C-vitamiin, mis tagab silmade veresoonte elastsuse.

Ekraanide seadistused

Lihtne viis arvuti- või telefoniekraani kahjuliku mõju vähendamiseks on sobilik ekraaniseadistus. „Päevasel ajal sea oma ekraan piisavalt heledaks, et näeksid kõike liigse pingutuseta. Õhtusel ajal eelista öörežiimi, mis vähendab ekraani kontrastust,“ soovitab proviisor ja lisab, et nõrga eredusega saab lisaks silmade tervisele kokku hoida ka oma sülearvuti või nutiseadme akult. Hilisõhtustele arvuti ja nutiseadmete kasutajatele tuletab proviisor meelde pool tundi enne magamaminekut ekraanidest hoiduda, sest siis on kergem uinuda.