VIDEO JA GALERII | Reinsalu: kriisi leevendusmeetmega me eksperimente tegema ei hakka (1)

Peaminister Jüri Ratas: koolivaheajal ärge unustage 2 + 2 reegleid

Kaitsemaski kandev Jüri Ratas tõdes, et Eestis on jäänud ära suurem koroonaviiruse levik. Peaministri sõnutsi püsib Eestis nakatunute arv stabiilsena, ent paraku leviku langust ei ole näha. Ta tänas meditsiinisüsteemi ja tervishoiutöötajaid. "Intensiivravi vajavate patsientide arv on püsinud juba nädala kümne juures, mis näitab, et kõige raskemate patsientidega on suudetud hoida nii-öelda head joont," rääkis peaminister. 

Ratase sõnul tegelevad riigikantselei ja Covid-19 erikomisjon iga päev kriisist väljumise strateegiaga, et selle toorik valmis saada ja viia huvigruppideni. 

Ta ka sõnas, et aidatakse oma liitlasi, näiteks NATOs ja Euroopa Liidus, ning tänasel valitsuse istungil otsustati toetada 100 000 euroga nii Itaalia kui ka Hispaania Punast Risti. 

Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks ka eelnõu, mis võimaldab kõigile juriidilistele isikutele e-koosolekuid. Näiteks MTÜd, sihtasutused, korteriühistud jne saavad e-koosolekute abil langetada otsuseid ega pea enam füüsiliselt kogunema.

Ühtlasi kiideti heaks riigireformi eelnõu ning otsustati liituda Kolme Mere Algatusega, panustades sinna 20 miljonit eurot. Selle eesmärk on suurendada kapitalisaadavust. 

Peaminister rääkis ka järgmisel nädalal algavast koolivaheajast. "Mul on palve, et palun ärme ka eeloleval nädalal unusta neid 2 + 2 ja hügieeni järgimise reegleid. Kui lähete õue sportima, jalutama, tuleb ka seal jälgida 2 + 2 reeglit, samuti ka siis, kui ollakse oma sõpradega koos," tuletas Ratas meelde. 

Martin Helme: lisaeelarve dokumenti oli väga keerukas nii kiiresti kokku panna

Rahandusminister Martin Helme sõnul oli eile riigikogus heakskiidetud lisaeelarve koostamine ülilühikese ajaga suur pingutus, sest tegu oli väga mahuka dokumendiga, mis pidi toimima. 

"Tänan, et eile oli riigikogus opositsioonist tulnud kriitika konstruktiivne, mitte lahmiv," sõnas Helme ja avaldas kahetsust, et opositsiooni ettepanekuid ei suudetud lisaeelarvesse panna. Ta tõi põhjuseks ajapuuduse. 

Ta kordas varem öeldut, et praegusel ajal on mõistlik võtta laene madalate intressidega, mida saab hiljem tagasi maksta. "Markeeriks ära ka eelarvenõukogu hinnangu, mis oli riigieelarvele, arvestades asjaolusid, positiivne ja adekvaatne. Arvestame kindlasti probleemi, mida nad välja tõid: meil võib olla oht maksude alalaekumiseks," sõnas rahandusminister.

Kolme Mere initsiatiiv on Helme sõnul kasulik nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. "See on koostöö, mida kõrgelt hindame ja kuhu panustame," märkis rahandusminister. Ta ütles, et see arendab kapitaliturgu ja tekitab lisakanali infrastruktuuriprojektide rahastamistele. "See on finfantseerimisallikas, kust on võimalik rahastada projekte, mis ei pruugi saada toetust näiteks Euroopa Pangast." 

Väljumisstrateegiast rääkides märkis Helme, et Eesti ei tohiks langeda omaenda edu lõksu. "Võrreldes teiste Euroopa riikidega, oleme siiski kasvutrendis, kuid pääsenud kergelt. Meil on ka hea testimiskiirus, aga peame võimekust veel suurendama. Kui me liiga vara piiranguid langetame, võib kõik pöörduda. Me ei taha musti stsenaariumeid. Tuleb lähtuda seisukohast, et seniks, kuni pole midagi lubatud, siis neid pole ka lubatud," märkis EKRE liige. 

Urmas Reinsalu: leevendamismeetmega me ei hakka eksperimente tegema

Välisminister Urmas Reinsalu märkis oma sõnavõtus, et Hispaania ja Itaalia pöördusid üsna pretsedenditult NATO kriisiabi võrgustiku kaudu teiste NATO riikide poole abi saamiseks. Tema sõnutsi reageerisid riigid erinevalt, aga Eesti otsustas liitlaste heategevusorganisatsioone toetada. "Rõhutaks, et oleme NATOs üks perekond." 

Ta ka ütles, et 18. aprillist lõpeb ajutine laevaliin Paldiski ja Saksamaa vahel, sest läbi Poola kaubavedu praegu toimub. 

Kriisi väljumisstrateegiast rääkides nentis Reinsalu, et lähtekohaks on võrdlev analüüs teistest riikidest. "Leevendamismeetmeid vastu võttes me ei kavatse eksperimenteerida. Meil on vaja teaduspõhiseid otsuseid, et mis mingi meetme leevendamise puhul juhtuma hakkab," sõnas välisminister ning lisas, et rahvusvahelise reisiliikluse taastamise ja piiride avamine saab olema kõige väljakutsuvam. Ta lisas, et ettekujutus viiruse üle kontrolli saamisest ei tähenda, et see on ühiskonnast välja juuritud.

Küsimustevoor

Palju ettevõtteid on esitanud eraldi sooviavalduse toetuse saamiseks? Kuidas kommenteerib peaminister täna levima hakanud Keskerakonna reklaami?

Martin Helme: Ametliku taotluse on teinud vaid Tallink. Teised on seda arutanud ainult avalikus sfääris, aga juhiksin tähelepanu, et Eesti riik ei võigi täna otse eraõiguslikele ühingutele seaduse kohaselt laenu anda. Plaani kohaselt peavad kõik pöörduma kõigepealt KredExi poole. Kui summa ületab KredExi pandud piirid, saadetakse see edasi valitsusele otsustada. Tahaksime lähtuda universaalsetest mõõdikutest, kui otsustame, keda aidata. See ettevõte peaks olema Eesti majandusele kasulik ja pakkuma töökohti.

Jüri Ratas: Keskerakonna reklaam oli vale reklaam vale sisuga. Tegemist oli rahva rahaga, mida seal välja kuulutati. Ma vabandan eestlaste ees ja olen lasknud selle reklaami maha võtta.

Kas valitsus keelustab jaanipäeva?

Jüri Ratas: Koduhoovis ikka jaanilõkkeid tehakse. Aga mis saab üldse suvistest üritustest, siis just katkestasime selle arutelu, tuleme nende küsimuste juurde tagasi pärastlõunal. Need tuleb läbi arutada ja anda lähipäevil konkreetsed vastused. 

Martin Helme: Lähikuudel ranged piirangud kindlasti säilivad. Suve teise poole otsuseid on täna väga raske langetada, sest meid juhib tervisesituatsioon. Tema dikterib meile, meie ei dikteeri sündmusi. Praegu ongi ebaselgus. Keegi ei tea, mis saab kolme kuu pärast. Täna ei saa öelda, mis reeglid jaanipäeval kehtivad. 

Mida soovitavad valitsusele terviseeksperdid ja spetsialistid masstestimise kohta? Kas eilne Kesknädal, kus oli esikülg kurikuulsa Keskerakonna reklaamiga, korjatakse müügilt ära?

Jüri Ratas: Masstestimise kohta on sisend, et kui tekivad usaldusväärsed testid, hakkame massiliselt testima. Täna selliseid teste ei ole. Reklaami kohta – kui leht pole veel välja läinud, siis seda välja ei saadeta. Kui see on juba müügis, siis tuleb need eemaldada. 

Kas testimisvõimekust on plaanis veelgi laiendada?

Jüri Ratas: Soovime testimisvõimekust laiendada. Tartu ülikooli teadlased soovivad läbi viia uuringut ja teha teste igas maakonnas. Professor Lutsar on soovitanud Saaremaal ja ühes Tallinna linnaosas korraldada veretestid. Lisandusid mõned üle-eestilised mobiilsed testimiskohad. 

Urmas Reinsalu: Usun, et masstestimise võimekus on aja küsimus. Esimene pilootprojekt oleks masstestimine Saaremaal. 

Kas valitsus toetab Hispaaniat ja Itaaliat ka rahaliselt? Milline on Eesti seisukoht koroonavõlakirjade osas ja kas kõik võõrtöölised saavad siin töötada?

Martin Helme: Seaduseelnõus on kirjas, et vaid need töölised saavad jääda Eestisse, kes töötavad põllumajandusega seotud ettevõtetes. Eesti on koroonavõlakirjade suhtes eitaval seisukohal, kuigi siin on nüansse.

Urmas Reinsalu: Me otsustasime anda mõlema riigi Punasele Ristile 100 000 eurot, nagu enne sai öeldud. Võitluses oleme nagu ühe küla pered. Teeme seda teadmises, et kui meil peaks olema selline humanitaarkriis, siis teame, et meie ei jää üksi.

Kas teise lisaeelarve koostamisse on plaan opositsiooni kaasata?

Martin Helme: Opositsioon oli tegelikult ju ka praegu kaasatud. Poliitika jääb poliitikaks ka kriisiolukorra ajal. Praegusest lisaeelarvest: ma ei kujuta ette, et kelle nägu see eelarve peab olema, eks ikka selle nägu, mis meie valitsus on. Ma tundsin, et poliitiline agressiivsus oli viimastel aruteludel mitu kraadi väiksem. 

Kas valitsusel on kavas toetada erameediat? Täpsustus massiürituste korraldamise arutelu kohta – mis seisus selle arutamine on?

Jüri Ratas: Tänan meediat, kes on juba viimased kuu aega teinud tublit tööd. Täna otsustasime toetada paberväljaandeid kolme kuu peale kokku 450 000 euroga, iga kuu eraldame kõikidele paberväljaannete peale kokku 150 000 eurot.

Kardan, et maist, juunist suurüritusi teha ei ole mõeldav.

Martin Helme: Kuni otsuseid pole muudetud, tuleb arvestada, et need kestavad. Oleme arutanud, mis suurüritus on – kas see algab 50, 150 jne inimesest. Aga olukorras, kus on suur teadmatus, tuleb eksida ettevaatlikkuse kasuks. 

Urmas Reinsalu: Tuleb ausalt eeldada seda, et meid hakkab täitma tagurpidine protsess. Me ei hakka tegutsema rabedalt, emotsionaalsete lainete pealt. Kõik riigid vastutavad oma riigi kodanike eest ise. Poliitiline otsus on erinev valmidus riske võtta. See on poleemika koht, aga minu seisukoht on, et oleme konservatiivsed, eksperimentideks pole meil ruumi. 

Mis see ettevõtete abi täpselt on? Kas see on abi või laen või osalus?

Martin Helme: Tallinki puhul räägime selgelt likviidsuslaenust kolmeks aastaks. Samuti räägime sellest, et mingist hetkest võib selle ümber vormistada osaluseks, aga see on järgmise etapi arutelu. Vaatame juhtumeid üksikult. 

Värske Emori uuringu järgi on [rahvas] piirangutest väga väsinud. Kas valitsus on valmis, et inimesed hakkavad neid rikkuma? 

Jüri Ratas: Enamus inimesi on piiranguid jälginud ning selle tulemusel on haiglad ja intensiivravikohad pigem tühjad. Täna tuleb pingutada, et kui avamine ühel hetkel toimub, oleme haiguspuhangu seljatanud või oskame koos elada, et meil on olemas vaktsiin või rohi. Ei saa kuidagi öelda, et avame kõik uksed ja lähme koos õue ning oleme kaelapidi koos. Täna pole see moment.   

Martin Helme: Oleneb, mida sealt uuringust lugeda. Ma lugesin välja, et inimesed on väsinud nendest uudistest. Mina näen märke, et inimesed on hakanud võtma teatud rutiiniga neid eriolukorrareegleid ja on nendega põhimõtteliselt harjumas või leppimas ning hakkavad sellega kohanema. Isegi kui eriolukord lõpeb, siis tavapärane rutiin ei tule tagasi. Tervisekäitumise muster peabki olema uuem. Mida kauem inimesed selle uue rutiiniga harjuvad, seda paremini see sisse jääb. Tahaks nelja seina vahelt rohkem välja saada, aga minu meelest on Eesti inimesed väga leplikult mõistnud, et reeglid on vajalikud, ja teevad oma osa.