ROOTSI ARST: vara veel öelda, millised riigid valisid õige taktika koroonaviirusega võitlemiseks

Mida on Rootsi teinud uue koroonaviiruse leviku tõkestamiseks?

Olen lugenud arvamusi Rootsi kohta, mis on natuke kontekstist välja rebitud. Näiteks räägitakse, et Rootsi üritab saavutada karjaimmuunsust ja sellepärast lastakse inimestel haigeks jääda. See ei vasta üldse tõele.

Tegelikult ei aeta karjaimmuunsust taga ja seda on meie rahvatervishoiuamet korduvalt rõhutanud. Immuunsus tekib aja jooksul, aga see pole praegu eesmärk. Põhiline eesmärk on kaitsta riskigruppe, üle 70-aastaseid inimesi ja valmistada haiglasüsteemi ette, et nad suudaksid haiglaravi vajavaid patsiente vastu võtta.

Rootsi pole väliste käskude ja karmide reeglite riik. Siin kasvatatakse maast madalast sisemist vajadust ja distsipliini, teineteisega arvestamist ja enda ego maha surumist positiivses mõttes. Ühiskond põhineb väga palju usaldusel ja isiklikul vastutusel. Rootslastel on suur usaldus tervishoiusüsteemi ja ametkondade vastu. Inimesi kutsutakse üles käituma vastutustundlikult, see ei käi läbi karmide käskude.

Rootsis on teiste koolivaheaegade seas ka spordivaheaeg, et saaks minna suusatama. Kuna Rootsis oli sel aastal lund vähe, siis läksid paljud Itaaliasse. Kuna aga Itaalias ei saadud alguses aru, mis haigusega on tegemist, seal elavad põlvkonnad lähestikku koos, siis sai viirus seal kiiresti levida.

Itaaliast Rootsi tagasi jõudnud inimeste kaudu levis haigus suurlinnadesse. Esimene asi, mida riigi poolt inimestelt paluti, oli riigisisest sõitmist vähendada. Vanemate inimestega paluti vähendada füüsilist kontakti.

Alguses soovitas rahvatervishoiuamet mitte üle 500 inimesega üritusi korraldada, kuid asutused püüdsid ka ise väga varakult vaadata, mida teha saavad. Nii hakati kontserte, konverentse ja etendusi ära jätma.

Valitsus soovitas sotsiaalset distantseerumist. Meetmed on järkjärguliselt muutunud. Nüüd öeldakse, et üritustel ei tohiks olla üle 50 inimese. Restoranid on siiani lahti, kuid on ainult lauateenindus ja laudade vahed on suuremad. Gümnaasiumid ja ülikoolid on koduõppel. Algkoolid ja lasteaiad on lahti, sest kõigil, kes peavad tööl käima, näiteks tervishoiutöötajatel, pole võimalik lapsi kuhugi jätta. Lisaks ei luba Rootsi seadused alla 13-aastast last terveks päevaks üksi koju jätta.

Karmimad meetmed halvaks palju ka majandust. Õigel ajal peavad olema õiged meetmed. Kui alustada kohe kõige rangematega, siis on sel omad kaugtagajärjed. Need võivad olla majanduslikult, aga ka rahvatervise mõttes olulised, kui mõelda, kas inimesed ikka on suutelised mitu kuud rahulikult koduseinte vahel olema.

Kas teie arvates võiksid need reeglid olla nüüd juba karmimad?

Igal pool on kodukootud epidemiolooge ja virolooge, kel on oma arvamus. Enamus neist inimestest, kes siin otsuseid vastu võtavad, on töötanud oma erialal aastakümneid, nad on töötanud erinevates nakkuskolletes üle maailma ning neil on olemas laiem pilt kui see, mida mina üksikisikuna näen.

Natuke kriitikat on tekitanud see, et võibolla oleks pidanud hooldekodud kiiremini sulgema. Samas on olemas näiteid, et sellest ei pruugi kasu olla. Osa hooldekodud, mis on erakätes, suleti väga varakult. Kusjuures see tekitas samuti mõnes inimeses pahameelt. Nad võtsid kasutusele ranged reeglid, näiteks personali kraaditi tööle tulles jne, kuid ikkagi ei suudetud nakatumisi ära hoida.

Siin peetakse väga oluliseks baashügieeni nõuete täitmist. Meie perearstikeskustes on väga ranged hügieenireeglid, mida teistes riikides pole. Me töötame nagu haiglas. Isiklikke riideid tööl pole, ei tohi olla käekellasid ega sõrmuseid, iga päev tuleb tööriideid vahetada, kaitsepõlled peavad ees olema, käte desinfitseerimine toimub enne ja pärast iga patsienti.

Kuna olen Rootsi Perearstide Seltsi esimees, siis reisin palju. Kui külastasin Šotimaal perearste, siis nägin, et seal töötavad kõik isiklike riietega. Itaalias ja Prantsusmaal samamoodi. Tõmmatakse lihtsalt kittel peale ja sama kitlit kantakse nädal aega. Sellega minnakse koju ja koduvisiitidele. Sel kõigel on oma mõju viiruse levikule.

Võibolla on alles paari aasta pärast võimalik öelda, milliste riikide taktika oli õige. Kui kohe alguses haiguse levikut alla suruda, siis tekib oht, et meetmete lõdvendamisel võib haigus uuesti tulla. Küsimus on selles, mismoodi lasta haigusel kulgeda ja Rootsi on valinud kontrollitud kulgemise. Leiame, et majandus ja kogu muu elu peab samuti toimima.

Kuidas teile endale tundub – kas Rootsi on valinud õige tee?

Ma ei oska öelda. Mul ei ole kõiki andmeid kõikide riikide kohta. Meie peaepidemioloog suhtleb teiste riikide epidemioloogidega. Nad teevad koostööd, vahetavad kogemusi. Mina usun, et nad on väga kompetentsed spetsialistid ja kõik otsused on vastu võetud väga kaalutletult. Seda on praegu raske öelda, millise riigi kaugtulemused on kõige paremad. See on igal pool suur eksperiment.

Refereeritud artikli täisteksti saab lugeda SIIT.