ENERGIA ON OTSAS? Vaata, kas suure väsimuse taga võib peituda rauapuudus!

SYNLABi laboriarsti Meeli Glükmanni sõnul tasub rauavarusid kindlasti kontrollida väsimuse, energiapuuduse, üldise nõrkuse, tähelepanu-, mälu- ja meeleoluhäirete korral. Rauavaeguse tunnusteks võivad olla ka peavalud, südamepuperdamine ja hingeldamine juba väikesel koormusel, liigeste valulikkus ja jalakrambid, haprad küüned, juuste väljalangemine ja nahaprobleemid.

Rauapuudus on kõige sagedasem aneemia ehk kehvveresuse põhjus. „Kehvveresuse korral tekib kudedes nn hapnikunälg. Luuüdis ei moodustu piisavalt uusi punavererakke ega sünteesita piisavalt hapnikku transportivat ja rauda sisaldavat hemoglobiini,“ selgitab laboriarst. Lisaks hemoglobiini tootmisele taastab raud kudesid ning toetab südame-, lihas- ja närvikoe talitlust.

Rauavaegus ohustab enim naisi

Rauapuudus on väga laialt levinud probleem, mille all võivad kannatada kõik olenemata soost ja vanusest, kuid suurim riskirühm on siiski naised. „Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel kannatab rauapuuduse all umbes veerand maailma inimestest ning naistest iga viies, rasedatest aga iga teine. Sageli esineb naistel rauapuudus menstruatsiooni ja raseduse ajal,“ selgitab dr Glükmann. Arsti sõnul on rauavaegusaneemiast ohustatud ka taimetoitlased ja sportlased, eriti jooksjad. „Rauapuudus alandab vere hemoglobiinitaset ja seepärast tekib füüsilisel koormusel kiiremini väsimus ja energia saab rutem otsa.“

Suurenenud rauavajadus on ka imikutel, väikelastel ja intensiivses kasvueas noorukitel. Kasinate rauavarude korral suureneb organismi võime siduda rauda mitmekordselt, näiteks raseduse ja imetamise ajal, mil naiste rauavajadus on suurem.

Veretest annab vastuse

Dr Glükmann ei soovita rauda võtta igaks juhuks juurde. „Kerge rauapuudus on ohutum kui selle ületarbimine," hoiatab doktor ja nendib, et organismi liigselt kuhjunud raud võib põhjustada maksa- ja kõhunäärmekahjustusi.

Organismi vajaduse rauapreparaadi järele saab välja selgitada lihtsate vereproovidega, määrates rauadepood ferritiini analüüsiga, hinnates punavereliblede ehk erütrotsüütide arvu ja vere hemoglobiinisisaldust hemogrammi analüüsiga.

Arsti sõnul on praegu hea aeg hinnata ka oma üldisi terviseriske, et saada teada, kuidas on tervisenäitajaid mõjutanud viimased kuud, mil trennis pole käidud, liikumine on olnud piiratud ning söödud pigem rohkem kui vaja ja mitte just kõige tervislikumalt.

Kui rauavaru näitav ferritiin peaks  viitama probleemile, tuleb doktori sõnul vähese rauapuuduse korral lisada menüüsse rauarikkaid toite. Olulise puuduse korral tuleb tarvitada täiendavalt rauapreparaati.

Rauapuuduse leevendamine

„Rauapuuduse sagedasem põhjus tänapäeval on rauavaene toidulaud,“ nendib arst. Paremini saab organism raua kätte loomsetest produktidest, raskem on omastada aga rauda, mis pärineb taimsetest allikatest. „Kui näiteks lihas leiduvat rauda omastab organism 15–35% ulatuses, siis taimedest imendub vaid 5–8%,“ selgitab dr Glükmann. Seetõttu ongi taimetoitlastel suurem oht rauapuuduse tekkimiseks.

Parimad loomse raua allikad on maks, veretooted, tailiha, austrid ja muna, taimsetest rauaallikatest aga spinat jt rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, kuivatatud puuviljad, pähklid, täisteratooted ja maasikad. Igasugune rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene.

Raua imendumist organismis toetab C-vitamiin ja seda sisaldavad tsitrusviljad, näiteks apelsini- ja tomatimahl. Raua imendumist takistavad piim, kohv, tee, punane vein ja täisteratooted. Samuti võib raua imendumist pärssida suures koguses tarbitud kaltsium.

Kui rauavaru on väga madal, siis ei maksa  jääda lootma ainult toidust saadavale rauale, kindlasti tuleb alustada tõhusa rauaikuuriga, mis tavaliselt on päris pikk. Kontrollides ja jälgides regulaarselt organismi rauavarusid, on võimalik tõsise rauapuuduse tekkimine ära hoida.