4400 HAIGET: liikvel on mitmed ülemiste hingamisteede viirusnakkused

Terviseami andmetel olid eelmise nädala (28.09–04.10) haigestumised seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, praegu on domineeriv rinoviirus. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel on ka kurk valus. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.

Haigestumuse intensiivsus on madal, kuid võrreldes eelnevate aastate sama ajaga keskmiselt 20% võrra kõrgem. Haigestumuse kasvu saab seletada asjaoluga, et SARS-CoV- 2 leviku tõttu pöörduvad inimesed arstide poole sagedamini.  Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on praegu hea aeg end gripi vastu vaktsineerida, sest gripiviirused veel Eestis ei ringle ning organismile jääb seetõttu rohkem aega viirusevastase kaitse kohandamiseks. „Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema eakad ning inimesed, kes põevad kroonilisi haigusi,“ ütles Sadikova.

Kuigi tõsise nakkushaigusena tuntud gripp võib mööduda ka väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta, võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Püstijalu põdemisel on  ka haigel endal suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsi kodus.

Eelmise hooaja (2019/2020) jooksul haigestus grippi 4388 inimest, kelle diagnoos oli laboratoorselt või epidemioloogilise seose alusel kinnitatud. Gripi tõttu vajas haiglaravi 582 patsienti. Kuue haigla andmete põhjal sattus 2019/2020 hooaja jooksul intensiivraviosakonda 21 inimest, neist suri gripi tõttu 12 inimest, vanuses 9 kuud kuni 85.a. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse.