KOROONAEPIDEEMIA: Tartusse ostetakse uued hingamisaparaadid, Tallinna haigla saab kangema kraami

Kevadise koroonakriisi ajal oli Eesti haiglates kasutamisvalmis ligi 240 hingamisaparaati ja vajadusel ladudes ootamas veel 50. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles märtsikuus, et Eestis on üldse kokku loetud 330 hingamisaparaati. Lisaks telliti juurde 75 masinat, millest osa on nüüdseks Eestisse jõudnud.

Hingamisaparaadid pole mõeldud üksnes koroonahaigetele, vaid nende abi vajavad teisedki patsiendid. See tähendab, et oktoobri lõpu seisuga oli üle riigi vabu masinaid veidi üle 100. Sellest ajast saati on viiruse levik vaid hoogustunud.

Sotsiaalministeerium palub valitsuse reservist lisaraha, et soetada täiendavaid aparaate: Tartu Ülikooli Kliinikumile 689 400 euro eest 18 tükki, Tallinnas asuvale Põhja-Eesti Regionaalhaiglale (PERH) 616 900 euro eest vaid kolm.

Millest selline suur hinnavahe? Tartlased saavad kopsude ventileerimiseks vajalikke tavalisi hingamisaparaate, PERH aga ECMO-masina. Akronüümi taga peitub võõrkeelne sõnum „extra-corporal mechanical oxygenator“.

„Sisuliselt tähendab see patsiendi vere hapnikuga rikastamist kehaväliselt – veri voolab patsiendi kehast välja, läbi masina, mis verd hapnikuga rikastab, ja seejärel suunatakse hapnikurikas veri tagasi patsiendi kehasse,“ selgitas terviseameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Andras Banyasz.

„ECMO-masin on keeruline ja kallis, seepärast saabki neid hingamisaparaadist oluliselt vähem osta. ECMOt kasutatakse patsientide puhul, kelle kopsukude on kahjustunud ja seega ei saa nende peal kasutada hingamisaparaati, kuna see kahjustaks kopsukudet veelgi,“ lisas Banyasz.