Foto: Merilin Ulm
Uudised
28. detsember 2020, 20:10

Irja Lutsar: vaktsineerin end, et kaitsta ka vaktsiinivastaseid (49)

Pühapäeval  tulid esimesed COVID-19 vastased vaktsiinid Eestisse. Professor Irja Lutsar kaalub vaktsineerimise plusse ja miinuseid. 

"Panin vaktsineerimise põhjused paberile ja minu jaoks tundus COVID-19 vastane vaktsineerimine olevat õige valik. Miks ma ennast COVID-19 vastu vaktsineerin," selgitab Lutsar sotsiaalmeedias. 

1. Kõik kolm vaktsiini (AZ/Oxfordi, Moderna ja Pfizer/BioNtech) on kliinilistes uuringutes näidanud, et nad väldivad enamust sümptoomidega kulgevast COVID-19 nakkusest ja on väga tõhusad raske COVID-19 vältimisel. Tõsi raskeid juhte kliinilistes uuringutes väga palju ei olnud. Raskest haigusest on ennekõike ohustatud eakamad inimesed. Kuna pole enam väga noor, siis sellest vaktsiinist on just minule kui üksikisikule kasu.

2. Vaktsiinidel on kõrvalnähud, aga need on talutavad (süstekoha turse, valulikkus, palavik) ja kliinilistes uuringutes möödusid 2-3 päevaga. Millel pole mõju, sellel pole ka kõrvalmõju. Praeguseks on maailmas vaktsineeritud  üle kahe miljoni inimese, mistõttu oleks pidanud välja tulema ka harvem esinevad kõrvalnähud, kuid siiani millestki niisugusest teavitatud pole. Peale selle on vaktsiinid eakamatel paremini talutavad kui nooretel, aga erinevused on tõesti mitteolulised.

3. Kuigi immuunsus tekib juba esimese doosi järgselt, võib antikehade kontsentratsioon esimese doosiga mõnedel isikutel madalaks jääda. Seega teen kindlasti ka teise doosi, ei olla kindel, et vaktsiini järgselt kujuneb piisav ja püsiv kaitse.

4. Vaktsiin vabastab mind edasistest eneseisolatsioonidest/karantiinidest. Praeguseks on juba piisavalt andmeid, et COVID-19 läbipõdemise järgselt kestab kaitse 8-9 kuud (ehk isegi kauem). Kuna kahe vaktsiinidoosi järgselt on antikehade kontsentratsioon isegi kõrgem kui loomuliku infektsiooni järgselt, siis miks ei peaks vaktsiinijärgne kaitse samuti 8-9 kuud kestma. Samas olen teadlik, et kliiniliste uuringutes on uuritavad osalenud maksimaalselt viis kuud. Kui vaktsiinijärgne immuunsus kaobki, siis vaktsiini saab alati uuesti manustada. 

5. Kuna olen uudishimulik inimene, siis vaktsiin võiks lubada mind edaspidi vabalt reisida. Praegu veel mitte, aga sinnapoole liigutakse.

6. Palju on minult küsitud, et missugune vaktsiin on parim. Praegu tundub, et vähemalt kolmel esimesena turule tuleval vaktsiinil suurt vahet pole. AZ/Oxfordi vaktsiini efektiivsus on küll kokkuvõttes väiksem, aga selle uuringutes olid suured erinevused doseerimise skeemide vahel. Ootame ja vaatame missuguse skeemi tootja välja pakub. Samas on AZ/Oxfordi vaktsiin kõige kergem manustamise seisukohalt. Olen otsustanud, et vaktsineerin selle vaktsiiniga, mis on saadaval siis kui vaktsineerimise järjekord minuni jõuab. Ehk tulevikus on targem hoopis erineva toimeliste vaktsiinide kombineerimine.

7. Lõpuks vaktsineerin ennast sellepärast, et kaitsta neid, kes millegipärast ennast vaktsineerida ei saa – inimesed, kellel on raske allergia, kelle immuunsüsteem on liiga nõrk kas haigusest või ravist või mõlemast, lapsed, kellele vaktsiiniannused veel teada pole, rasedad ja vaktsiinivastased, kellele vaktsineerimine käib nende põhimõtete vastu. Mida rohkem ühiskonnast on immuunne SARS-CoV-2 suhtes, seda väiksem on viiruse võimalus vabalt ringelda ja rasket haigust põhjustada.

8. Olen teadlik, et vaktsiinist pole kõike teada ja et ravimite ja vaktsiinidega võib ka turule jõudmise järgselt uusi andmeid (ka negatiivseid) lisanduda. Elus aga tuleb riske võtta. Kui kaalun, kas riskid on suuremad vaktsiinist või haiguse läbi põdemisest, siis kaalukauss langeb viimase poole. Tean, et vaktsiin ei pruugi mind kaitsta nakatumise ehk asümptoomse kandluse eest, seepärast pean endiselt hoidma distantsi, pesema käsi ja kandma viiruste kõrgperioodil maski siseruumides. Iga päevaga koguneb andmeid juurde ja ehk mõne kuu pärast oleme vaktsiinide suhtes veelgi targemad.