Arst toob välja, et südame rütmihäirele võib viidata tunne, et süda peksleb, lööb ebaregulaarselt või jätab lööke vahele.Foto: Vida Press
Toimetas Sirje Maasikamäe 19. jaanuar 2021 05:00
Südamehaigused ei ole koroonapandeemia ajal kuhugi kadunud ning mure korral tuleks võtta ühendust arstiga. Tavaliselt on esimene vajalik uuring EKG ehk elektrokardiogramm.

Erinevad rütmihäired ja muud südame jõudlust mõjutavad haigused võivad põhjustada probleeme kogu organismi vereringes. Confido Kiirkliinikute arsti dr Andreas Abeli sõnul võivad rütmihäirete tagajärjeks olla üldine nõrkus ja jõuetus, südamepuudulikkusest tingitud tursed või hoopis trombidest põhjustatud komplikatsioonid, näiteks ajuinfarkt.

Arst toob välja, et südame rütmihäirele võib viidata tunne, et süda peksleb, lööb ebaregulaarselt või jätab lööke vahele. Juba tõsisematest südamega seotud probleemidest võivad märku anda pearinglus, uimasus, õhupuudus või rindkerevalu. Alati ei pruugi aga kaebusi esineda või on need leebed, mistõttu inimene ei pane neid tähele.

Südametegevuse jälgimisel võivad abiks olla nutikellad. Pulsi ja südamerütmi jälgimisel saab muuhulgas treenida targalt, ilma et koormaks liialt organismi või südant. „Nutiseadme tuvastatud võimalik terviseprobleem tuleks aga kindlasti üle kontrollida tervishoiuasutuses vastava aparatuuri ja testide abil,“ soovitab Abel.

„Ägeda südamehaiguse, näiteks rütmihäire või infarkti korral toimuvad EKG muutused kiiresti," ütleb dr Andreas Abel. Foto: Erakogu

Lihtne ja ohutu uuring

Kõige parem abimees südame rütmihäirete diagnoosimiseks on elektrokardiogramm (EKG) ehk südamefilm, mis registreerib südame elektrilisi signaale. Lisaks aitab uuring tuvastada südame verevarustuse probleeme,  näiteks infarkti ja ülekoormust.

Uuring on patsiendile valutu. Dr Abel selgitab, et EKG registreerimisel lamab patsient paljastatud ülakehaga selili. Käte ja jalgade külge ning rindkerele kinnitatakse elektroodid, mis registreerivad südame elektrilisi impulsse. Uuringu ajal ei tohi liigutada. EKG registreerimine käib kiiresti. Koos ettevalmistuse ja riietumisega võtab uuring tavaliselt aega 5–10 minutit.

„Ägeda südamehaiguse, näiteks rütmihäire või infarkti korral toimuvad EKG muutused kiiresti ja südamefilm on selliste haiguste diagnoosimisel olulisim ning esimesena tehtav uuring,“ selgitab arst. Ta lisab, et EKG täpne tõlgendamine vajab vastavat kogemust ning on mõistlik teha arsti poolt. „Südamehäirete kahtluse korral saab uuringu eelregistreerimata  ära teha kõigis Kiirkliinikutes, kuid hindamisel oleks arstidele suureks abiks patsiendile varasemalt tehtud südamefilmid. Kui need on paberil, siis tuleks need võtta  kaasa,“ ütleb Abel. Mitmesugused haigused võivad põhjustada muutusi, mis jäävad filmile püsima pikaks ajaks.

Foto: Pixabay

 Mõned haiguslikud muutused, näiteks verevarustusehäired ei tule sageli rahuolekus registreeritud südamefilmis välja. Sellise haiguse kahtlusel tuleks arsti sõnul tavalisele EKG-le lisaks teha südame koormustest.

Kõige sagedamini kasutatakse koormustesti tegemiseks veloergomeetrit või spetsiaalset liikuvat rada. Test kestab koos ettevalmistuse ja taastumisega tavaliselt kuni pool tundi. Uuringul on kõige parem kanda kerget sportlikku riietust ning jalanõusid.„Uuringuga saab hinnata, kui suurt koormust patsient talub, kuidas reageerivad koormusele pulss ja vererõhk ning kas südamelihases tekivad koormusel vereringehäirele viitavad muutused,“ kinnitab Abel.

Sageli ei tule vaid aeg-ajalt esinevad rütmihäired lühikese aja jooksul kliinikus võetud EKG pealt välja. „Sellisel juhul tuleks lisaks teha ööpäevane EKG-monitooring (Holter-EKG), mil keha külge kinnitatud elektroodid ja spetsiaalne salvestav aparaat registreerivad südamefilmi kogu mõõteperioodi jooksul,“ ütleb Abel. Mõõtmise järel vaatab uuringu üle kardioloog ning annab hinnangu rütmihäirete esinemise kohta.

Maanda riske elustiiliga

Südame rütmihäirete riskitegurid on samasugused, nagu üldiseltki südamehaiguste puhul. Riske aitavad arsti sõnul madalamana hoida normaalne kehakaal, regulaarne liikumine, normaalne vererõhk ja veresuhkur. Hoiduda tuleks suitsetamisest. Mõnede rütmihäirete korral mängib oma rolli pärilikkus ning rütmihäirete risk tõuseb üldiselt vanusega.