Uudised

OOTAMATU KOROONAMÕJU: inimesi huvitab hoopis see südamega seotud sümptom! (1)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 20. jaanuar 2021 09:30
Hirm nakatuda koroonaviirusega võib soodustada seda, et inimesed panevad endale ise diagnoosi, selle asemel et minna haiglasse. Foto: Vida Press
Inimesed kippusid ka enne pandeemiat endale dr Google` i abil diagnoosi panema, kuid koroona-aeg on sellele  veelgi hoogu juurde andnud. Hiljutises uuringus leiti, et otsingusõna „valu rinnus“ (chest pain) tegi Google`i otsingus järsu tõusu 2020. aasta märtsist aprillini, kui USAs oli ka järsk Covid-19 haigestumise tõus.

Uuringus leiti, et inimesed  üritasid guugeldades diagnoosida ise südameinfarkti, kirjutab Harvard Health Publishing. See võib selgitada ka seika, miks pandeemia ajal otsivad inimesed vähem abi haiglatest.

Teadlased võrdlesid otsingusõna „valu rinnus“ kasutamist viie teise otsingusõnaga, nagu hambavalu, kõhuvalu, põlvevalu, südameinfarkt ja insult ajavahemikul 2017. a jaanuarist kuni 2020. a maini.

„Valu rinnus“ otsing tõusis 2020. a märtsist aprillini järsult osariikides, kus oli ka kõige kõrgem nakatumine  (New New York, New Jersey, Illinois). Teised otsingsõnad jäid tavalisele tasemele.

Samal teemal

Valu rinnus on üks tavalisemaid südameinfarkti tunnuseid, aga mitte Covid-19 sümptom.

Hirm nakatuda koroonaviirusega võib soodustada seda, et inimesed panevad endale ise diagnoosi, selle asemel et minna haiglasse. Kuid ravita jäänud infarktihaigetest võivad umbes pooled surra juba kuu jooksul, mainiti  American Heart Journalis avaldatud uuringus.

Ka kadioloog Margus Viigimaa rõhutab, et ka siis, kui koroonaohu tõttu soovitatakse püsida kodus, tuleb tõsise terviserikkega kutsuda kiiresti kiirabi. „Infarkti korral saame esimese kolme tunni jooksul inimest efektiivselt aidata, teha päästvat angioplastikat, mis laiendab veresooni. Tegelikult on iga minut oluline südamelihase päästmise seisukohalt. Ei tohi ootama jääda!“ ütles ta Õhtulehele antud intervjuus. 

Infarktide langustrend oli ajutine

Kevadel, kui pea kogu maailm oli karantiinis, panid arstid tähele, et infarktide arv on tublisti langenud, ja oletati, mis võib olla selle põhjus. Korralikum rohtude võtmine? Rahulikum elu kodus?  „Infarkte oli tõesti vähem,“ kinnitab Viigimaa. „Näiteks Californias oli 48% vähem infarkte. Umbes 40–50%  langust oli  pea igal pool, kus seda uuriti,“  märkis Viigimaa.

Infarktide arvu vähenemise üheks põhjuseks peeti tõesti seika, et  inimesed olid kodus ja neil oli vähem nii vaimset kui füüsilist ülepinget ja konflikte, veel ei olnud jõudnud tekkida ka krooniline depressioon ja ärevus, mis samuti südant ohustavad.

Viigimaa sõnul Eestis väga suurt langust infarktide osas ei olnud – meie patsiendid olid nii tublid ja võtsid õigel ajal arstiga ühendust. „Eks  kaasa aitas ka meie hästi väljakujunenud ägedate infarktihaigete ravi süsteem.“