Kolmapäeva õhtul rünnati oma töökohast Põhja-Eesti regionaalhaiglast koju minema hakanud haigla ülemarsti professor Peep Talvingut, kellele üks mees viskas näkku mingit ainet.
Neljapäeval pidas politsei päeva jooksul kogutud infole tuginedes kinni mehe, keda oli alust kahtlustada PERHi ülemarsti ründamises. Täna mees vabastati ning politsei jätkab juhtunu uurimist.
„Politsei pidas eile kinni 36aastase mehe ning kontrollis tema seotust PERHi ülemarsti ründamisega. Kriminaalpolitseinikud tegid neljapäeva jooksul erinevaid menetlustoiminguid ning kogutud tõendite järgi piisavalt alust pidada mees kinni ning kuulata ta üle,“ ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
Tema sõnul andsid kinnipidamiseks alust eelkõige sündmuskoha lähistelt kogutud valvekaamerate materjal ning sündmuskohalt kogutud tõendid.
Kahtlustuse esitamise järel tegi politsei menetlustoiminguid ka mehe elukohas ja sõidukis. Pärast ülekuulamist vabastas politsei mehe täna kella 15 ajal.
„Mehe vabastamine ei tähenda, et politsei välistab tema seotuse, kuid praegu ei ole mees enam kahtlustatav. Jätkame rünnaku asjaolude uurimist, ootame ka ekspertiiside vastuseid ning teeme omalt poolt kõik, et ründaja isik ja motiiv välja selgitada,“ ütles Tambre.
Politsei palub inimeste abi sündmuskoha lähistel olnud valvekaamera salvestistelt ründaja tuvastamiseks. Kõigil, kellel on infot videol nähtava kollase jopega mehe isiku kohta, palub politsei ühendust võtta telefonil 56904272 või meilitsi [email protected].
Teaduskoja liikmeid on ka varem rünnatud
Koroonapiirangute vastane aktivist Andrei Vesterinen tegi 27. jaanuaril oma Facebooki lehel otsevideo, kus helistab teadusnõukoja juhile Irja Lutsarile. Ta nõuab videos selgitusi teadusnõukoja töö kohta ning pärib, miks ei ole koosolekutest protokolle ja dokumente. Süüdistab Lutsarit riigi kinni keeramises ja selles, et ettevõtlus sureb. Ta naerab Lutsari vastuste üle ja kutsub naist valetajaks.
Lutsar selgitab, kuidas teadusnõukoja töö käib, et ta teeb seda tööd vabatahtlikult, isegi hilisõhtutel, kui ta võiks tegelikult oma perega koos olla. Ta räägib ka sellest, et ei oleks märtsis oodanud, et koroonakriis nii kaua kestab ning et ta teadusnõukogu juhina nii kaua tegutsema peab.
„Mitte keegi pole mind kunagi tänanud, et kuidas ma Eesti ühiskonna nii lahti olen suutnud hoida. Mina pole teid ühegi halva sõnaga nimetanud,“ lõpetab Lutsar kõne.
Vesterinen on ka üks novembri lõpus Vabaduse väljakul toimunud maskivastase protesti korraldajatest. Jurist põhjendas Õhtulehele, et pole maskikandmise vastu, vaid selle kohustuslikkuse vastu. Tema sõnul kehtestas valitsus maskikandmise kohustuse seadusevastaselt.
Vesterinen avaldas samas intervjuus, et plaanib seetõttu pöörduda halduskohtusse ja kavatseb koostada näidisvormi, et seda saaks teha ka teised, kes tunnevad, et nende õigusi piiratakse.
Niisamuti koostas jurist vormi, mida maskikandmisest keeldujad saavad anda neile, kes paluvad neil maski kanda. Selles seisab: „Kinnitan, et võtan täieliku vastutuse [...] selle isiku tervisliku seisundi halvenemise puhul.“ Ta ei osanud tuua maailmast näidet, kus inimene oleks maski tõttu jäänud õhupuudusesse. „Aga inimesed tunnevad ennast maskiga ebamugavalt.“
Vesterineni nimi on varem meediast läbi käinud seoses talle kuuluva õigusbürooga ArmyLaw OÜ, mis abistab noormehi ajateenistusest viilimisel. Vesterinen ütleb, et sel aastal on laigulisest mundrist pääsenuid umbes 38.
Kolm aastat tagasi kajastas ETV+ saade „Insight“, et kaitseressursside amet nõuab tarbijakaitseametilt kutsealuseid ajateenistusest päästa lubava firma trahvimist. Nimelt sätestab reklaamiseadus, et reklaam ei tohi kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist.
Vesterinenist oli esmakordselt põhjust kirjutada 2008. aastal, kui ta missioonisõdurina Afganistanis raskelt haavata sai ning jala kaotas. Vesterinen on avaldanud korduvalt pahameelt, et riigi pakutavad sotsiaalsed garantiid ei võimalda invaliidistunud kaitseväelasel edaspidi normaalselt hakkama saada.
Vesterinenile maksti 2008. aastal ühekordset toetust 200 000 krooni ehk umbes 12 700 eurot, talle makstakse igakuist pensioni ja garanteeritakse töökoht. Sellegi poolest tunnistas Vesterinen toona, et läks missioonile muuhulgas ka kõrgemat tasu saama, sest kaitseväelase kuupalgaga oli raske ära elada.
2016. aastal saatis Vesterinen toona ametis olnud president Toomas Hendrik Ilvesele, peaminister Taavi Rõivasele ja välisminister Marina Kaljurannale mitu kirja, milles hurjutas, et riik ei tee Indias vangi mõistetud laevakaitsjate abistamiseks piisavalt. Ühes kirjas küsis ta, kas Eesti oleks laevakaitsjate kodumaale saamiseks valmis abi paluma Venemaalt.
Kommentaarid