Vaata, millised piirangud hakkavad kehtima esmaspäevast: koolid distantsõppele, veekeskused kinni. Kallas: püsige kodus! (501)

Haridus
Ajavahemikul 1.–7. märts jätkub üldhariduskoolide õppehoonetes tavapärane õppetöö vaid 1.–4. klassi õpilastele. Teiste klasside õpilastele sel perioodil kohapealset õppetööd ei toimu ja nad ei või sel ajal õppehoonetes viibida ega seal liikuda.

Õppehoonetes võib viibida ja liikuda üksnes erijuhtudel: kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Samuti ei kehti piirang üldhariduskoolides, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel, või puudega inimeste tegevustele.

Huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe, noorsootöö ja sport
Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole rühmaviisiline tegevus või treening lubatud. Lubatud on tegevusi või treeninguid teha kas üksi või kahekesi, näiteks personaaltreeneri või treeningpartneriga, hoides teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Spordialadel, mis lähevad individuaalspordi mõiste alla, näiteks tennises, on lubatud ka paarismängud.

Sisetingimustes tuleb tagada, et ruumi täitumus ei oleks rohkem kui 50 protsenti ja osalejate arv kokku ei oleks suurem kui 200. Näiteks tähendab see, et ühes suures ruumis võib vähemalt kahemeetriste vahedega kas eraldi või paarides sporti teha või huvitegevuse või -haridusega tegeleda kokku maksimaalselt 200 inimest, kui 50-protsendilise täitumuse nõue seda võimaldab.

Välitingimustes sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele jääb kehtima senine kord, mille järgi on lubatud koos juhendajaga kuni 50-inimeselised rühmad, kes ei tohi teiste rühmadega kokku puutuda. Uue nõudena seadis valitsus osalejate arvu ülempiiri, mille kohaselt ei tohi välitingimustes vastavates tegevustes rühmade kaupa osalejate arv olla kokku suurem kui 250.

Piirangud ei kehti sama lasteaiarühma lastele, kes on igapäevaselt koos samas rühmas, ja nendele õpilastele, kellel on lubatud õppehoonetes viibida ja kes õpivad samas klassis, kuna puutuvad niigi igapäevaselt kokku. Samuti ei kohaldu piirangud professionaalsele sporditegevusele ning puuetega inimeste tegevustele.

Saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibimine ei ole alates esmaspäevast üldjuhul lubatud. Muudatuse eesmärk on vähendada inimeste kontakte, võttes arvesse, et nendes asutustes ei ole enamiku tegevuste puhul võimalik kanda maski ja hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Arvesse on võetud ka asjaolu, et koolivaheaja perioodil kasvab spaade ja veekeskuste kasutamine, mis omakorda suurendab veelgi koroonaviiruse leviku riski.

Nendes asutustes tohib alates esmaspäevast siiski jätkuvalt viibida teenindussaalides, näiteks juuksuri- või maniküürisalongis, samuti kasutada majutusteenust ja külastada söögikohta, kui järgitakse korralduses nendele asutustele üldiselt kehtestatud reegleid. Seega on näiteks lubatud kasutada siseujumisbasseine individuaalseks ujumiseks.

Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele, samuti puuetega inimeste tegevustele.

Toitlustus
Söögikohtades hakkab järgmisest nädalast kehtima 50-protsendilise täitumuse reegel. See tähendab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis tohib täidetud olla kuni 50 protsenti klientidele ette nähtud pinnast. Lisaks tuleb jälgida, et laudkondade vahel oleks vähemalt kahemeetrine vahemaa. Muudatuse eesmärk on tagada, et eri laudkondades viibivad inimesed ei puutuks kokku ning toitlustusettevõtetes oleks tagatud võimalikult suur hajutatus, et kliendid saaksid seal viibida võimalikult ohutult.

Teised toitlustusasutustele kehtestatud reeglid ei muutu. Seega võib söögikohas koos viibida ja liikuda endiselt kuni kuus inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuni kuue inimese koos viibimise või liikumise nõue ei kehti peredele.

Avalikud kogunemised ja jumalateenistused
Statsionaarsete istekohtadeta avalikud kogunemised ja jumalateenistused on sisetingimustes lubatud kuni 50-protsendilise täitumuse korral. Sel juhul võib siseruumides kogunemistel osaleda varasema 250 asemel kuni 200 inimest. Välitingimustes võib üritustel osaleda senise 500 asemel kokku kuni 250 inimest, kuid nad peavad olema hajutatud.

Muudatused ei puuduta üritusi, mis toimuvad statsionaarsete istekohtadega ruumis, näiteks kino-, teatri- või kontserdisaalis.

Meelelahutus
Samad reeglid ehk 50-protsendilise täitumuse nõue, sisetingimustes 200 ja välitingimustes 250 inimese piirmäär kehtivad ka meelelahutusteenuse osutamise kohtades ja ajal. Välitingimustes hõlmab meelelahutusteenus erinevaid korraldatud tegevusi, näiteks korraldatud rabamatk või tünnisaunas käimine, mille ajal ja kohas tuleb samuti inimesi hajutada.

Valitsus kehtestas täiendavad meetmed, kuna koroonaviirus levib kõikjal Eestis ja haigestumuse intensiivsus on väga kõrge. Viimase nädalaga on koroonaviirusesse haigestumine kasvanud 21,2 protsenti, samuti on 12 protsendi võrra kasvanud koroonaviirusega hospitaliseeritute arv. Täiendavate meetmete eesmärk on senisest tõhusamalt vähendada inimeste kokkupuuteid, vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist.

„Olukord on tõsine,“ nentis peaminister Kaja Kallas neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsi süngelt. Olukord on tõsine seetõttu, et koroonaviirusega nakatumise kõrge tase seab ohtu meditsiinisüsteemi, kuna haiglad ja arstid peaksid rohkem tegelema koroonahaigetega, alandades plaanilise ravi võimekust.

„Näeme nakatumise suurenemist noorte ja laste hulgas,“ selgitas Kallas, miks otsustati saata koolid üheks nädalaks distantsõppele. Kuna viirus levib laste seas, on see vaid aja küsimus, millal lapsed selle viivad koju, kus juba haigestuvad nende vanemad ja lähemad sugulased. Tõtt-öelda oleksid koolilapsed suuresti koolimajast eemal kaks nädalat, kuna järgmisel nädalal algab koolivaheaeg.

Distantsõppe puhul tehakse erand algkoolile ehk 1.–4. klassidele. Kuna valitsus on seadnud eesmärgiks lõigata järgmise kahe nädalaga ära kõikvõimalikud nakatumisahelad, siis kaheks nädalaks peatatakse ka nii noorte kui ka täiskasvanute huvitegevus.

„Probleemiks ei ole nii väga trennid, vaid inimesed, kes liiguvad grupina ühest punktist teise,“ vihjas Kallas inimeste toimetamistele enne ja pärast trenni. Vältimaks ebavajalikku tunglemist, suletakse kaheks nädalaks spaa- ja veekeskused.

Avalikud üritused ja kultuuriasutused jäävad lahti, ent siseruumides võib olla kuni 200 isikut ning täita tuleb 50% täituvuse ja hajutamise nõudeid. Samuti jäävad lahti toitlustusasutused, kuid ka seal on muudatusi piirangute osas.

„Koolivaheajast sõltub, kas suudame nakatumisahelaid läbi lõigata,“ võttis peaminister kokku järgmise kahe nädala eesmärgi. „Kui me ei suuda numbreid paremaks saada, risk meditsiinisüsteemile on endiselt olemas, siis peame neid [piiranguid] uuesti arutama.“

Järgmise nädala vabariigi aastapäeva pidustused palus Kallas korraldada kodus oma leibkonnaliikmetega. Ühtlasi kutsus peaminister kõiki avalikke üritusi ära jätma: „Teeme sellele aasta teistmoodi, tähistame aastapäeva koduses ringis.“

Kõigele lisaks palus Kallas vältida reisimist nii Eestis kui ka välismaale.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna soovitas koolijuhtidel teha ettevalmistusi mõlemaks stsenaariumiks: distantsõpe võib pikeneda või ka mitte. Kui kontaktõpe peaks taastuma, tuleks koolijuhtidel korraldada see nii, et nakatumisvõimalus oleks võimalikult väike.