Marus lugeja: massvaktsineerimisele on nii palju vabu aegu, miks ei saa neid kasutada 50aastased? (37)

Reedel algas Covid-19 massvaktsineerimine, kuhu olid oodatud kõik 65aastased ja vanemad ning 60aastased ja vanemad, kes kuuluvad riskirühma. Küll aga tekitas Medicum võimaluse registreerida vaktsineerimisele ka 50–59aastastel inimestel, mida haigekassa nimetas ettevõtte isetegevuseks ning palus reede ennelõunal sellise võimaluse juba sulgeda. 

Medicumi juhatuse liige Tõnis Allik põhjendas noorematele vaktsineerimise võimaluse pakkumist asjaoluga, et algses sihtgrupis oli huvi leige ning vabu aegu oli kuhjaga üle. 

Ohtrate vabade aegade olemasolu tegi tigedaks ka 50. eluaastates Õhtulehe lugeja Silje. "Elan Tallinnas, aga olin nõus vaktsiini saamiseks minema isegi Maardusse," ütles ta. 

Silje sõnul kasutas Medicumi ajutiselt tekkinud võimalust tema 50. eluaastates vennananaine, sest nägi Facebookis ringi liikunud informatsiooni piisavalt kiiresti. Silje jäi aga hiljaks ega saanud enam veebis registreerida. 

"Helistasin reede hommiku poole broneerimiskeskusesse ja pärast pikemat muusika kuulamist sain vastuvõtnud inimesega rääkida, kes ütles, et kahjuks olen liiga noor ega saa endale aega broneerida," ütles Silje. 

"See on ju jabur – need, kes väga tahavad, ei saa hoolimata vabade aegade olemasolust," lisas naine. "Seal on ju konkreetsed õed, kes ju ootavad asjata, kui broneeringuid pole tehtud. Õed passivad seal ju niisama." 

Terviseamet: riskirühmalt ei saa võtta doose ära

Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas rõhutab, et hetkel on riigis sihtgrupiks üle 60aastased ja riskirühmad.

"Ei saa võtta ühelt riskirühmalt doose ära, sest massvaktsineerimisele pani vähem inimesi end kirja. Mõni ei leidnud transporti, kes ei tahtnud riskirühma kuuluvatega koos oodata, kes soovib personaalsemat lähenemist," loetleb Kaas võimalikke põhjuseid, miks ajad sel nädalavahetusel sihtgruppi määratutega ei täitunud.

Kaas rõhutab, et need vaktsiinid on siiski mõeldud riskirühmadele ja kasutatakse järgmisel nädalal ettenähtud sihtrühma vaktsineerimiseks.

Ta lisab selgituseks, et kui sel nädalavahetusel oleks süstima pääsenud ka palju nooremad soovijad, siis jääks riskirühmas keegi järgmisel nädalal süstimata.

Haigekassa: kasutamata vaktsiinid ei jää seisma

Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink sõnas, et kasutamata vaktsiin ei jää seisma - haaiglatel, kel jäi seda üle, jätkavad sihtrühma ehk eakamate või vanemate ja teatud haigustega inimeste vaktsineerimist, vaktsineerimiseskustes üle jäänud doosid suunatakse perearstidele. 

"Oluline on, et eakamad inimesed saaksid esmalt vaktsineeritud. Vaktsiini tuleb riiki endiselt nii vähe, et me ei saa vaktsineerimisvõimalust kõigile pakkuda, kuigi väga sooviksime," sõnas Trink. "Teame, et inimesed ootavad, kuid saame paluda veel kannatust. Eakaid on oluline esmajärjekorras vaktsineerida, sest nemad satuvad haigestudes kõige tõenäolisemalt haiglaravile ning haigestumine võib lõppeda ka väga kurvalt."

Trink lisas, et järgmistel nädalatel pakutakse eakamatele jätkuvalt vaktsineerimisvõimalust, kuigi vaktsiinitarned on tagasihoidlikud ja laiemat vaktsineerimisest pole võimalik läbi viia. "Nii saame vähendada haiglate ravikoormust ja hoiame seeläbi nii meie nõrgemaid ühiskonnaliikmeid kui ka meie eesliini ehk tervishoiutöötajaid, kes on kriisiga juba üle aasta võidelnud," sõnas haigekassa esindaja. 

* * *

Pühade nädalavahetusel vaktsineeriti 91 tervishoiuasutuses üle Eesti 1956. aastal ja varem sündinud ning Covid-19 riskirühma kuuluvaid inimesi. Kokku tehti kolme päeva jooksul 17 022 kaitsesüsti, millest 11 337 ehk kaks kolmandikku tehti üle 60aastastele. Haigekassa teatas neljapäeval, 1. aprillil, et nädalavahetuseks valmistati ette 24 000 doosi.